ees: Keskkonda ei saastata otseselt heitgaasidega; Elektriautod on vaiksemad; Pidurdamisel saab osa elektrienergiat taas akudesse laadida; Elektriauto kilomeetri hind on mitu korda odavam kui sisepõlemismootoriga autol; Elektriautol on hea kiirendusvõime. Elektriautode puudused sisepõlemismootoriga autoga võrreldes: Akud on suure massiga; Akude laadimine kestab kaua.; Akude tootmisel kasutatakse ained, mis keskkonda ladestudes on mürgised. 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid; Alates 2004. aasta oktoobrist kuulub elektriautode kiirusrekord autole Buckeye Bullet, mille tippkiiruseks mõõdeti rohkem kui 510 km/h. Eesti on algatanud elektromobiilsuse programmi, suurendamaks taastuvenergia kasutamist transpordis; 2012. aasta lõpu seisuga oli Eesti elektriautode osakaalu järgi kõigist registreeritud
Väike energia- ja sõidukulu Mootor lihtne ja töökindel Väiksemad ülalpidamiskulud Suurem kasutegur Hea kiirendusvõime Võimalus auto akut kodus laadida Pidurdamisel muudetakse mootor generaatoriks ja auto liikumisenergia muundub akude laadimiseks sobivaks energiaks Puudused Väike sõiduulatus, eriti talvisel ajal Ajakulu aku laadimisel Auto hind on kallis Mudelite valik väike Aku maksumus suur Aku tööiga lühike Aku suure massiga Akus on ained, mis keskkonda ladestudes on mürgised Rekordauto Buckeye Bullet Ohio osariigi ülikooli üliõpilaste poolt valmistatud Alates 2003. aasta oktoobrist hoiab auto enda käes kiireima maismaal elektrijõul liikuva sõiduki tiitlit. Tippkiirus üle 510 km/h (Guinessi Rekordid) 1915 aasta elektriauto Prantslaste elektriline muna 1942 Sportauto Tesla Roadster Tänan kuulamast!
suurem kasutegur väheneb ajas (5.a. pärast · Pidurdamisenergia talletatakse 80% algsest) akus · Akud on suure massiga · Elektriauto kilomeetri hind on mitu · Akude tootmisel korda odavam kui sisepõlemismootoriga autol kasutatakse ained, mis · Lisasoodustused keskkonda ladestudes (parkimissoodustused Tallinnas, on mürgised Tartus, Pärnus) Rekordautod · 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid. · Alates 2004. aasta oktoobrist kuulub elektriautode kiirusrekord autole Buckeye Bullet, mille tippkiiruseksmõõdeti rohkem kui 510 km/h. · Sellel autol on üle 500-hobujõuline mootor, mis saab energiat NiMH akudelt. Elektriautod Eestis
Leet- gleimuldadel kasvavad männikud.Lubjarikkal morenil kujunenud leostunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. *Soomullad- laialdase levikuga, jagunevad samamoodi nagu sood(madalsoo-,siirdesoo- ja rabamuldadeks), Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. *Lammimullad- tekkinud üleujutuste tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes kohtades endised lammimullad on asendunud gleimuldadega. *Erodeeritud mullad- Lõuna-Eesti kõrgustikel. Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kadunud huumurhorisondiga erodeeritud mullad. *Pealeuhtemullad- paksu huumushorisondiga, kõrgendike jalameile tekkinud. Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel. *Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad
Leet- gleimuldadel kasvavad männikud.Lubjarikkal morenil kujunenud leostunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. *Soomullad- laialdase levikuga, jagunevad samamoodi nagu sood(madalsoo-,siirdesoo- ja rabamuldadeks), Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. *Lammimullad- tekkinud üleujutuste tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes kohtades endised lammimullad on asendunud gleimuldadega. *Erodeeritud mullad- Lõuna-Eesti kõrgustikel. Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kadunud huumurhorisondiga erodeeritud mullad. *Pealeuhtemullad- paksu huumushorisondiga, kõrgendike jalameile tekkinud. Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel. *Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad
4.2 Muldkattetingimuste osa muldkatte kujunemisel Mulla teket ja arengut mõjutavad tegurid on lähtekivim, rohelised taimed, mikroorganismid, kliima, reljeef, aeg ja inimetegevus. Bioloogiline aineringe tagab uue orgaanilise aine juurde tekke mullas. Väga oluline koht mullatekkes on taimedel, sest taimed ja ka mõned mikroorganismid sünteesivad primaarset orgaanilist ainet. Taimed mõjutavad mulla teket nii kasvu ajal tarbides, transpiratsioonil kui ka pärast surma, ladestudes varena. Seega aitavad aktiivselt aine ja energia muundumisele ning ümberpaiknemisele kaasa kõrgemad taimed. Loomad muundavad orgaanilist ainet ja aitavad kaasa mulla mineraliseerumisele, selle tulemusena tekivad mulla horisondid. Mullatekke oluliseks mõjuriks on kliima, mis kujundab mulda sademete, atmosfäärigaaside, veeauru ja päikesekiirguse kaudu. Esineb otsest mõju, 11
· suhtelise niiskuse tasemest laos. Et tolmu oleks laos vähem, tuleb selle eemaldamisega regulaarselt tegeleda. Ei piisa, kui puhastustöid tehakse näiteks korra nädalas või kuus. Tolmu on õhus pidevalt ja seda tekib juurde olenevalt töö intensiivsusest ja hoiustatavate toodete pakendite materjalist. Suur osa tolmust ladestub põrandale ning liikudes riiulite vahekoridorides ja lao tööaladel tõuseb sealt uuesti õhku, ladestudes kaupadele. Seega on tolmuga võitlemisel esmatähtis hoida põrandapinnad võimalikult tolmuvabad. Põrandapindu puhastatakse nii kuiv- kui ka märgpuhastusmeetodil. Kuivpuhastust tolmu- imejaga on võimalik teha olenemata sellest, kas töö laos toimub või mitte. Märgpuhastamist tehak- se tööpäeva lõpul, sest põrandapind peab pärast pesemist tund või kaks kuivama.
Tolmu on õhus pidevalt ja seda tekib juurde olenevalt töö intensiivsusest ja hoiustatavate toodete pakendite materjalist. Suur osa tolmust ladestub põrandale ning liikudes riiulite vahekoridorides ja lao tööaladel tõuseb sealt uuesti õhku, ladestudes kaupadele. Seega on tolmuga võitlemisel esmatähtis hoida põrandapinnad võimalikult tolmuvabad. Põrandapindu puhastatakse nii kuiv- kui ka märgpuhastusmeetodil. Kuivpuhastust tolmu- imejaga on võimalik teha olenemata sellest, kas töö laos toimub või mitte. Märgpuhastamist tehak-
annaabi.ee 
