nende solade vesilahustes hüdrolüüsi ei toimu.Leeliste ja nõrkade hapete soolade vesilahused on aga anioonide osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Hüdrolüüs on seda tugevam, mida nõrgema happe soolaga on tegemist. · Tuntuim ja tähtsaim leelismetalli sool on naatriumkloriid ehk keedusool. Keemiatööstuses üks tähtsamaid tooraineid. Looduses leidub põhiliselt lahustunult merevees, soolajärvedes, tahkelt kivisoola lademetena. Merevee keedusoola sisaldus on umbes 3%. Täiskasvanud inimese ööpäevane soolavajadus on umbes 5g. Keedusoola kasutatakse toituainete säilitamisel ( soolamisel ). Talvel kasutatakse lumekoristamise hõlbustamiseks teedel. · Naatriumkarbonaat ehk soodat kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Sooda on üks põhitoorained klaasi valmistamisel. · Kaaliumsoolad on omadustelt lähedased vastavatele naatriumsooladele. Kaalium
tagasi Euroopasse, kus seda rafineeriti ja müüdi. Pärast suhkru tootmise kasvu hakati suhkruga laiemalt kauplema ning see ei olnud enam kõrgklasside privileeg. Napoleoni sõdade ajal hakati suhkrut tootma suhkrupeedist. 1.2 Sool Keedusoola kasutamise ajalugu ulatub samuti väga pika aja taha. Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on pärit u 4000a eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. Seega on soola tootmise ajalugu pikem kui suhkru tootmine. Maapõues leidub seda paksude lademetena kivisoola ehk haliiidina. Lahustunult esineb seda aga ookeani-, mere- ,allika- ja teistes looduslikes vetes. Enne soolkaevanduste rajamist saadi soola mere-või soolvee aurustamisel savi-või kivinõudes. Euroopas hakati soola kaevandama esiajal, millele osutavad muistsed töötlemisjäljed Alpides. Maailma vanimaks soolakaevaevanduseks peetakse Austraalikas asuvat Salzburgi lähedal asuvat soolakaevandust, kust seda kaevandati juba varasel rauaajal.
veel munakollane, piimasaadused ning puu- ja köögiviljad. Et mõnes piirkonnas on pinnase joodisisaldus väike, siis lisatakse lauasoolale juurde joodi, mida müüakse poes jodeeritud soolana. Joodi ülemäärane tarbimine põhjustav suuhaavandeid, süljenäärme paisumist. Kõhulahtisust, okensamist, peavalu ja hingamisraskusi. MÜRGISED ON KÕIK Leidumine looduses: Ehedalt ei leidu ühtegi neist ainetest, ainult ühenditena leidub neid looduses. F CaF2 Cl NaCl, KCl (merevees lademetena) Br NaBr,KBr (merevees ~ 300 x vähem Cl st) I ( Haruldane ) (merevetikates) Saamine: Sulatatud halogeenide elektrolüüsil Sula 2NaCl --- elektrolüüs---> 2Na + Cl2 CaF2 ---elektrolüüs--> Ca + F2 NaCl lahuse elektrolüüsil 2NaCl + 2H2O -----elektrolüüs---> H 2+ Cl+ 2Na + OH Br 2 ja I 2 saadakse tavaliselt Br ja I reag, kas kloori või flooriga 2NaBr + Cl 2 = 2NaCl + Br 2 2NaI + Br2 = 2NaBr + I2 Cl2 lab. Saamine 2KmnO4 + 10HCl = 2KCl + 2MnCl2 + 5Cl2 + 8H2O
(2, 3, 8,) Mangaanimaakide tööstuslike varude poolest on Nõukogude Liit esimesel kohal maailmas. Kõige rikkamad leiukohad (pürolusiit) asuvad Gruusias, Tsiaturi ümbruses, rikkalikud lademed on ka Ukrainas. Uraalis on orletsi ehk rodoniidi lademed, mis oma koostiselt on mangaani ja ränihappe sool. Rodoniit oli arvatavasti tuntud juba iidsel Venemaal bakaani nime all. Rodoniiti tuleb pidada vene kiviks sellepärast, et mitte kusagil teistes maakohtades ei ole seda niisuguste lademetena ning kusagil ei paista ta silma niisuguse ilu poolest nagu Uuralis. Rodoniidist esemeid säilitatakse Ermitaazis ja Petropavlovskaja kirikus Leningradis ning nad kaunistavad Moskva metroo maa-aluseid paleesid. Jaama "Majakovski väljak" sambad on kaunistatud vaarikapunast värvi rodoniidiga. (5) Mangaanioksiidi põõsasharu ladestunud lubjakivi pinnale. Soligenis, Saksamaal (6) 3. Saamine Mn saadakse mineraalidest aluminotermiliselt 3MnO2 t° Mn3O4 + O2
Füüsikalised omadused: Kõik mürgised.Rühmas ülalt all kasvab tihedus, st0,kt0 tõuseb, värvus tumeneb. F2 helekollane mürgine gaas Cl2 rohekaskollane mürgine gaas Br2 punakaspruun mürgine vedelik I2 mustjas metalse läikega mürgine tahke aine. I2 sublimeerurumisel tekib lilla joodi aur. Mittepolaarsete ainetena vees lahustuvad halvasti. Halogeeniuhendite leidumine looduses. Ainult ühenditena ( kuna väga aktiivsed). F- sulapaona CaF2 koos fosforiidiga Cl- merevees ja ka lademetena NaCl, KCl. Br- vähesel määral merevees(300 vähem kui Cl-) I- haruldane võrreldes teiste halogeniididega, leidub vetikates. Biotoime: Kuni 1 mg F- liitris vees aitab vältida kaariese teket, rohkem kui 1 mg F- liitris vees aga tekitab fluoroosi. Suuremas koguses aga põhjustab mälukaotust ja ükskõiksust ohu suhtes. NaCl (200g inimorganismis) hoiab osmootset rõhku. 2-5g NaCl päevas normaalne (300g korraga-tapab). Struuma vältimiseks lisatakse NaI keedusoolale.
b) kovalentse sidemega karbiidid (SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed. c) intermetallilised karbiidid, kus süsiniku aatomid on metallide kristallistruktuuri tühimikes. Need on suure kõvaduse ja kõrge sulamistemperaturiga ained (HfC sulamistemperatuur on 3900*C, W2C on teemandi kõvadusega). 7. Süsinikuringe. Süsinikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (õhus CO2; lubjakivi, marmor, kriit esinevad lademetena; orgaanilised ühendid). Taimse päritoluga ainete muundumine on kulgenud looduses miljonite aastate jooksul, seejuures aine süsinikusisaldus kasvab: taimedturvaspruunsüsikivisüsiantratsiit. Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel satub süsinik CO2 näol atmosfääri. Fotosünteesiprotsessidel seovad taimed õhust CO2, muunduvad selle orgaanilisteks ühenditeks ning rikastavad õhku seejuures hapnikuga. 8. Kütused
annaabi.ee 
