Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laboritöö nr8 Polümeermaterjalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
score, student, response, termoplast, polümeer, sulamine, termoplastid, termoreaktiivid, total, millisesse, tardumine, fenool, polüetüleen, elastomeer, laboritöö, polümeermaterjalid, started, spent, maximum, possible, termoplastide, teimiku, suurenemisel, plastne, deformatsioon, vaigud, vananemisel, paisuvad, kahanevad, määrdeained, kaitsevad1. Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinevad temperatuurid B. erinev seadmistik C. erinev surve D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Millest koosnevad orgaanilised polümeerid? Student Response Feedback A. karbiididest B. süsivesinikest C. süsinikust D. hapnikust Score: 10/10 3. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B
1. Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinev seadmistik B. erinev surve C. erinevad temperatuurid D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Mille poolest erinevad karboahelaga ja heteroahelaga polümeeride molekulide ehitus? Student Response Feedback A. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+metall B. karboahelaga-CW, heteroahelaga- CWO C. karboahelaga-süsinik, heteroahelaga-Co D. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+mittemetall Score: 0/10 Õige peaks olema D! 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response Feedback A. pikeneb pinge vähenemisel
View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Wednesday 16 March 2011 09:36 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:40 Time spent: 00:04:18 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3. Polümeerid on plastide alaliik Score: 2,7/2,7 3.
Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 3 of 3 Title: Praktikum nr.8 Plastide identifitseerimine ja kõvadus Started: Tuesday 9 November 2010 18:22 Submitted: Tuesday 9 November 2010 18:34 Time spent: 00:11:41 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Kuidas jagunevad plastid päritolu järgi? Student Response 1. Looduslikud 2. Modifitseeritud looduslikud 3. Sünteetilised Score: 2,7/2,7 2. Milline väide on tõene? Student Response 1. Kõik polümeerid on plastid 2. Kõik plastid on polümeerid 3
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka plastdetailide valmistamiseks, kus sideaineks on termoplastiline polümeer. Ümbervalu korral valmistatakse detaili täpne koopia vahast või madala sulamistemperatuuriga plastikust. Selle ümber valmistatakse kõvenev vorm (kipsist, savist, tsemendist). Pärast vormi kõvenemist sulatatakse või põletatakse vaha või plast vormist välja ja sinna valatakse sula metall või sulam. Sellist meetodit kasutatakse, kui on vajalik detaili suur täpsus, reprodutseeritavus ja viimistletus. Näiteks juveelitööstuses, hambakroonide ja proteeside valmistamisel jne.
Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
üksteisest kas asetuse või vaheldumise järjestuse poolest.(nt ränikarbiid). Plastmass on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest lisanditest (plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained, pigmendid jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutades kergesti voolavateks. Kõrgelastses olekus deformatsioon võib olla mitu sada %. Esineb mitte kõikidel polümeeridel. Ülalpool mingit kindlat temperatuuri muutub polümeer voolavaks. Kuid veelgi enam kuumutades hakkab polümeer lagunema. Reoloogia sõltub polümerisatsiooniastmest, polümeeride koostisest (kopolümeerid) ning plastifikaatorite hulgast. Vormida saab plastmasse, kui kuumutada üle. Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (polüamiidid), vormis polümeriseerimine (PMMA), kuum pressimine koos täiteainetega (resoolvaikud), ekstrusioon,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
