Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Labor 2 - sarnased materjalid

valgustus, ergon, gemis, valgustustihedus, aknast, ekraanil, riskitasemed, dokumendil, sissel, valgustustiheduse, mainitud, reldused, rgmised, valgusvoog, silmal, akkommodatsioon, petus, rata, gemisv
thumbnail
7
doc

Labor 2

1. Töö eesmärk Etüülatsetaadi hüdrolüüsireaktsiooni kiiruskonstandi temperatuurisõltuvuse katseline määramine 2. Teoreetilised alused Keemilise reaktsiooni kiiruskonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab Arrheniuse võrrand E kc=Aexp(- A ), (1) RT kus A - koefitsient, EA - aktivatsioomenergia, R - universaalne gaasikonstant, T - temperatuur, K. Gaaside kineetilise teooria põhjal on teada, et E kc ~ T1/2 Aexp(- A ) (2) RT ning statistilise mehaanika järgi E kc ~ TAexp(- A ) (3) RT Piiratud temperatuurivahemiku korral võib lugeda võrrandit (1) piisavalt täpseks, kuna sõltiivus astmefunktsioonist on suurem kui temperatuurist

Füüsikaline keemia
64 allalaadimist
thumbnail
7
doc

E-labor 1

Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude t

Tehnomaterjalid
143 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Labor nr1

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 1 Tööstusliku sagedusega kõrgepinge allikad ja mõõtmine Labor mõõdetud: 02.11.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Tallinn 2009 Sisukord Töö eesmärk 3 Katseseadme põhimõtteskeem 3 Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõdetav kõrgepinge U2 funktsio

Kõrgepingetehnika
91 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Labor nr3

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 3 ISOLAATORITE KATSETAMINE TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: 2009 Sisukord 2009........................................................................................................................................................ 1 SISUKORD........................................................................................................................................... 2 1. TÖÖ EESMÄRK.............................................................................................................................. 3 2. PÕHIMÕTTESKEEM..................................................................................................................... 3 3. KATSETATUD ISOLAATORITE J

Kõrgepingetehnika
61 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Valgustus praktikum

Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet. Tutvuda loomuliku valgustuse ning tehisliku valgustuse mõõtmise ja hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Luksmeeter 2. Mõõdulint 3. Standard EVS-EN 12464-1:2011 ,,Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad"1 TEOREETILINE OSA Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90 % infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm, avaldub valguse mõju kogu organismile, sest silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning

Riski- ja ohutusõpetus
186 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Ruumide Valgustatus

RISKI- JA OHUTUSÕPETUS LABOR 5 Ruumide Valgustatus JÄRELDUS Laboratoorse töö põhjal saab väita, et loomulik valgustus jaguneb ruumis väga ebaühtlaselt, mistõttu on lisavalgus vajalik ka päevasel ajal. Valguse ebaühtlane jaotus häirib inimsilma ja võib nägemist kahjustada. Antud klassiruumis oli kõige nõrgema valgustusega piirkonnas keskmine valgustihedus normist madalam umbes 22 luksi võrra. Kuna mõõtmisel kasutati loomuliku valgust, sai selgeks, et vaja on kasutada ka tehisvalgust. KÜSIMUSED 1. Ruumi plaan ja graafik. Esise=f(x)

Riski- ja ohutusõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
42
pptx

VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAL

Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus  Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega.  Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus  Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 Ultravalgus

Töökeskkond ja ergonoomika
8 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Arvuti ergonoomia (labor nr.10): ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE

5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 200-800 lx Töökoha valgustu Loomulikku valgust võiks rohkem 12. Töökoha valgustus 206 peab auditooriumisse lasta. vastama töö iseloomule. 13. Müratase töökohal 5.44 80-85 dB Parandusettepanekuid pole. Parandusettepanekuid pole, 14

Ergonoomika
47 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Valguse neeldumine - infrapuna labor

Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus 40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC. Kui seadistus peaks olema muutunud, paluge juhendajal see taastada. Uuritavad värvilised pinnad asetatakse päikese kätte või hõõglambi valgusesse. II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega

Riski- ja Ohutusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter ...................................................... Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:2007 (kättesaadavad vai

Riski- ja ohutusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused

Kordamisküsimused 1. Riski-ja ohutusõpetuse tähtsus- eesmärk kindlustada spetsialistide toime-tulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal 2. Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju suurused ja r

Riski- ja ohuõpetus
314 allalaadimist
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

5. Käitlemisruumides peab olema piisav loomuliku või mehhaanilise ventilatsiooni võimalus. Tuleb vältida õhu mehaanilist liikumist saastunud alast puhtasse alasse. Ventilatsioonisüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et filtritele ja muudele puhastatavatele või vahetatavatele osadele oleks hea juurdepääs. 6. Sanitaarruumid peavad olema varustatud piisava loomuliku või mehaanilise ventilatsiooniga. 7. Toidukäitlemisruumides peab olema piisav looduslik ja/või tehislik valgustus. 8. Äravooluseadmed peavad olema piisavad ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Need peavad olema konstrueeritud ja ehitatud eesmärgiga vältida toiduainete saastumise ohtu. Kui äravooluviimarid on täielikult või osaliselt avatud, peavad need olema konstrueeritud eesmärgiga vältida jääkide voolamist saastunud alast puhta ala poole, eriti alasse, kus käideldakse lõpptootjale suurima võimaliku ohuga toiduaineid. 9. Vajadusel peavad ettevõttes olema asjakohased personali riietusruumid.

Tehnoloogia
160 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Personalijuhtimise kontekst ja personalitöö korraldamine

I Personalijuhtimise kontekst ja personalitöö korraldamine Maria Kütt 20. veebruar 2014, TLÜ definitsioonidest Personalijuhtimine (Human Resource Management) on inimressursi rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides (Mondy, 1999) Personalijuhtimine (HRM) on strateegiline ja järjepidev lähenemine organisatsiooni kõige väärtuslikuma vara ­ inimeste, kes annavad oma individuaalse ja kollektiivse panuse organisatsiooni eesmärkide saavutamisesse ­ juhtimisele (Armstrong, 2006) Ressurss või personal või... inimvara (peopleware) ­ täiendus tark- ja riistvarale (software ja hardware); teatud tüüpi varandus, mida tuleb võimalikult tootlikkult rakendada inimressurss (human resource) ­ üks organisatsiooni tegevuseks vajalikest ressurssidest (inimesed, tehnoloogia, aeg, raha) inimkapital (human capital) ­ vastand füüsilisele kapitalile personal (personnel) ­ viitab personalijuhtimise

T??keskkonna ohutus
31 allalaadimist
thumbnail
11
doc

"Sissejuhatus sotsioloogiasse" loeng: töö, klassid, kihistumine

Eesmärk, et tööline pidi muutma eluharjumusi. "Töö eest annan elumugavusi" Alternatiiviks Human Relations koolkond. Tahtis arvestada töökollektiivi liikmete vaheliste suhetega ja saavutada, et rühma protsessid toetaksid tootmistegevust Sai alguse Elton Mayo jt. nn. Hawthorne uuringutest (1927-32) # firma Western Electric Co. tellimusel tehti uurimust valgustuse mõjust töötulemustele. Tingimuste parandamine: paused, joogid, kaks pausi, valgustus paranes, töötulemused paranesid. Aga valgustus paranes ka siis, kui valgustust halvendati. Lõpuks töötati üsna hämaras, alles siis kui täiesti kottpime oli, ei paranenud töötulemused enam! Järeldus: paranemise jaoks oluline ei olnudki valgustus vaid hoopis see, et töökollektiiv teadis, et teda jälgitakse ja ta tulemusi võrreldakse teiste gruppidega. # edasi katsetatigi selliselt, et loodi väikegruppe. Tõstis tõhusust, parandas töössesuhtumist. Aga

Sissejuhatus sotsioloogiasse
71 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Seadusandlus labor

2014 Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ: SEADUSANDLUSE UURIMINE Grupiaeg: 08:00 kolmapäeval Vastuste leidmiseks kasuta Riigiteatajat (www.riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikaline- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus

Riski- ja Ohutusõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Konjak

Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi. Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17. sajandi esimesel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell - 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembri kolmandal vi neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehhaanliselt, kuid mned konjakitootjad nagu Paul Giraud, Daniel Bouju, Rémy Martin ja Cartais-Lamau

Joogiõpetuse
69 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik

Rakenduskeemia
46 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused ja vastused

neutraalne stress, mis ei ole ei hea ega halb; distress ehk halb stress, mida saab omakorda jagada ägedaks ja krooniliseks; hüperstress ehk igasugune stress liigses hulgas ning hüpostress ehk ebapiisav hulk stressi. Seega, organism vajab mingis hulgas stressi, et jääda terveks ja tervist ohustav on hüperstress. Seega inimesel võib olla distressi põhjustajaks nii lähedase kaotus kui ka vilets valgustus töökohal. 84. Stressi poolt tekitatavad probleemid. Krooniline stress kahjustab mälu, tähelepanuvõimet ja kognitiivseid funktsioone. Liigse stressi tüüpilised sümptomid ongi mälu halvenemine, sagenenud valede otsuste tegemine ja ebaadekvaatne käitumine. Kahjulik protsess käivitub kui inimene on võimetu kontrollima stressorit. Tänapäeval on jõutud tõdemuseni, et 80-90% haiguste etioloogias on koht stressil. 85. Deci-Ryani enesemääratlemise teooria.

Ülevaade psühholoogiast
882 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Kuluarvestus

Kui kulusid sel moel eristatakse, tekib hierarhia. Mõnda tegevust, näiteks augu puurimist või pinna töötlemist, sooritatakse tooteühiku kaupa. Teist aga – seadistusi, materjalide liikumisi, detailide inspekteerimist – ühikute gruppidena. Kolmandad tegevused - toote tehnilised kirjeldused, protsessi projekteerimine, tooteparendus, tehnilised muutused – on seotud firma üldise suutlikkusega toodet valmistada. Tehase juhtimine, hoone ja territooriumi hooldus, küte ja valgustus toetavad aga omakorda tootmist. Hierarhia annab juhtidele struktureeritud arusaama tegevuste ja nende ressursivajaduse suhte kohta. See tähendab, et oluline on eristada tooteühiku tasandil tarbitavat tööjõu- materjali- ja elektrikulu ressursikuludest, mida kasutatakse partiide tootmisel või toote või tootmisvahendite toetusel. Samuti on oluline välja tuua üldjuhtimiskulud, sest need ei sõltu üldjuhul toodete ja teenuste hulgast.

Kuluarvestus
189 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (43) Töökoha territoorium, trepikojad, liikumisteed ning töö- ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustite paiknemine ei tohi töötajat ohustada. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (44) Välitöö tuleb korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (45) Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus .

?iguskaitseasutuste s?steem
33 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elektromagnetkiirguse töö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Laboratoorne töö aines RISKI- JA OHUTUSÕPETUS Elektromagnetväljade mõõtmine Juhendaja: Hilja Taal Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta kuvari elektromagnetkiirguse tase kuvariga töötamiskohal ja kontrollida selle normidele vastavust. Laptopi mark on HP Pavilion dv5000 MV ruumis = 26 nT Rel. Niiskus = 41% Teoreetilised alused: Elektromagnetvälja mõju inimese tervisele o EMV mõjutab inimese harmonaaltasakaalu o Elektromagnetväljad suruvad maha melatoniini tootmise inimese organismis, selle hormooni mõjul surutakse maha stressi hormooni cortisoli mõju. Seetõttu suurendab elektromagnetväljas viibimine stressi teket. o Paljusid mõjusid ei ole suudetud teaduslikult tõestada, kuid need on siiski olemas näiteks leukeemiasse haigestumise riski suurenemine. Nõuan

Riski- ja ohuõpetus
187 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine

RISKI- JA OHUTUSÕPETUS. Labor 2. Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Teisendused: Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1. Psühromeetrite täpsus: 1) Staatiline psühromeeter A=7,75 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra. (12,9*100%)/52=24,8% 2)Aspiratsioonipsühromeeter A=3,53 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 28%-17,59%=10,41% võrra. (10,41*100%)/28=37,2% 2. Vastavus tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1. Temperatuuride normivahemik külmal aast

Riski- ja ohutusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED

RISKI- JA OHUTUSÕPETUS LABOR 3 VENTILATSIOON ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Keskmine õhu liikumiskiirus ̅ Keskmine õhu tootlikus ̅̅̅̅̅̅̅̅ Ventilatsiooniseadme tootlikus Suhteline keskmine erinevus ̅ tulemuste vahel: ̅ | | | | KÜSIMUSTE VASTUSED 1. *Sisekliima klass määratakse standardis ette antud soovituslike algandmete järgi. Klassid jagunevad I kuni IV. I on kõige suuremate nõudmistega hoonetele ja IV kõige väiksemate nõudmistega hoonetele. Antud hoone võiks olla klassis II. *Hoone saastekoormus määratakse selle järgi kas nad kuuluvad väga madala (eriti madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud), madala (madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud või piiratud) või piiramata saastekoormusega hoonete (lubatud saasteaineid eraldavad tegevused ja pole valitud hoolikalt mate

Riski- ja ohutusõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL

LABOR 7 PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL ARVUTUSED JA VASTUSED Valguse energia leidmiseks kasutan valemit: , kus ja h – Planci konstant (h = 6,626×10-34). 1. Graafikul 1 on näha, et kokkuvõttes soojeneb punase värvikaardi pind kõige rohkem, 31 kraadi. See on vastavuses teooriaga, mis ütleb, et punases neeldub kõige rohkem energiat. Teooria kohaselt peaks sinises olema madalam temperatuur, kui rohelises. Arvatavasti mõõtmise ebatäpsuste tõttu tuli sinise värvikaardi temperatuur veidi kõrgem. Mõjutajateks olid aeg ja lambi asend värvikaardi suhtes. Värvikaardi pindade soojenemine aja jooksul 32 31 30 29 Temperatuur (◦C) 28

Riski- ja ohutusõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Elektriohutus labor

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine ­ asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigitea

Riski- ja Ohutusõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

MAGNETVÄLJADE MÕÕTMINE KESKKONNAS

LABOR 6 MAGNETVÄLJADE MÕÕTMINE KESKKONNAS ARVUTUSED JA VASTUSED Magnetvootiheduse leidmiseks tabelis 2 kasutan valemit ⃗ √ . Magnetvootihedusele vastava magnetväljatugevuse H leian seosest 1 A/m = 4 10-7 T. Tabelis on tulemused nT-es, seega 1 nT= 1.0 × 10-9 T ja 7,3 nT =0,006 A/m. Magnetvoo tiheduse ja magnetvootiheduse resultanti suhtelise erinevuse leian valemist: ⃗⃗⃗⃗ ⃗ | ⃗ | Küsimused 1. a) Magnetvoog moodustab piirväärtusest Suurim magnetvoog 7,3 nT. Seega b) Magnetvälja tugevus moodustab piirväärtusest Suurim magnetvälja tugevus 0,006 A/m. Seega 2. Laboratoorse töö põhjal võib öelda, et magnetväli on tugevam elektriliste seadmete läheduses ja väheneb kauguse kasvades. 3. Jah, elektromagnetvälja allikaid oli näha, näiteks valgustid, seinakontaktid ja muud elektrilised se

Riski- ja ohutusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
63
doc

Lõputööde vormistamine

uuritud, on arvutatud, on tehtud") ja kindlat kõneviisi, sest töö on lõplik ja minevikus tehtud, loetav aga olevikus. 2.2.13. Loetelud Loetelusid võib vormistada kahte moodi. Esimene variant: loetelu pealkiri on ilma koolonita ja algab taandrealt. Loetelus viimase esituse lõppu pannakse punkt. Kui on loetelus lühikesed sõnastused, siis on soovitav loetelu paigutada kahte tulpa, et lehekülje täituvus oleks täielik. Töö ülesanded 1) valgustustiheduse määramine 6) kordamisküsimustele vastamine. 2) valgustugevuse määramine 3) heleduse määramine 4) valgusviljakuse määramine 5) töö kokkuvõtte tegemine 20 Teine variant: loetelu pealkiri on kooloniga ja algab taandrealt. Loetelus iga sõna või lause lõppu pannakse semikoolon ja loetelu lõppu punkt. Töö ülesanded: 1) valgustustiheduse määramine;

Riskianalüüs
275 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Müra ekspositsioonitaseme hindamine

Labor 14 Müra ekspositsioonitaseme hindamine GRAAFIK 77,00 75,00 73,00 71,00 Müra, dB 69,00 A-filter 67,00 C-filter 65,00 63,00 61,00 1 2 3 4 Kaugus sõiduteest, m KÜSIMUSTE VASTUSED 1. Inimkõrvale kuuldavate helide sagedus on vahemikus 16…20 000 Hz. Infraheli on heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 16 Hz. Ultraheli on heli, milles rõhu muutumise sagedus on üle 20 000 Hz. 2. Mürasündmus on müra, mille kestus on väiksem kui 5 minutit. 3. Müramõõtjates kasutatakse erinevaid filtreid, sest müra

Riski- ja ohutusõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Vibratsiooni uurimine

Labor 9 Vibratsiooni uurimine ARVUTUSED JA VASTUSED Vibratsiooni kiirus avaldub valemiga seega leian vibratsiooni sageduse valemist , kus f- vibratsiooni sagedus (Hz), v- vibrokiirendus (mm/s) ja A- Vibratsiooni amplituud (mm). Töölise vibratsiooniga kokkupuute arvutamine 1. Kui kasutatakse ainult ühte tööriista T= 5,5 h =3,5 m/s2 ( ) √ ( ) √ = 2,9 m/s2 Vastus: Päevase kokkupuute vibratsioonitase on 2,9 m/s2. 2. Kui kasutatakse mitut tööriista päeva jooksul 1) NL 4 m/s2 2,5 h jooksul 2) KL 3 m/s2 1 h jooksul 3) MV 20 m/s2 15 min=0,25 h jooksul ( ) √ Seega ( ) ( ) ( ) m/s2 ( ) √ ( ) ( ) ( ) 4,3 m/s2 Vastus: Päevane vibratsiooniga kokkupuuteaeg on 4,3 m/s2. Küsimused 1. Lähtudes kohtvibratsiooni piirväärtusest on lubatud tööaeg vibro

Riski- ja ohutusõpetus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun