Filosoofia ja teadusega ei paistnud roomlased silma, nas püüdsid hoopis leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Eeskätt mõeldi kohusetäitmist isamaa ja riigi ees. Teater polnud roomlaste jaoks nii tähtis, kui seda oli kreeklaste jaoks. Teatrietendused olid mõeldud inimeste naerutamiseks ja lõbustamiseks, ei käsitletud maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks. Dialoogi asendasid labastel zestidel põhinev nali. Kuna sellised labased näitemängud ei rahuldanud haritumat publikut, hakkasid osad autorid oma teaoseid kirjutama ainult lugemiseks. Teada on, et roomlased olid varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju all.Kõik see kajastub roomlaste usundis, eriti nende jumalates. Kindel on see, et varasemal ajal austasid roomlasedloodusjõude ja vaime. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud
Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis rooma publik neis hõlpsasti iseennast ära tunda. Tegelaskujudena ilmus rahva ette rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid ja hooplevaid sõjamehi, oje jne kes rääkisisd igapäevast lopsakad kõnekeelt. Vabariigi lõpul võtsid teatri etendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset dialppgi asendas labastel zestidel põhinev lihtsameelne koomiline nail. Et sellised näitemängud haritud ja nõudlikut publikut ei rahuldanud, hakkas osa kirjanikke näidendeid ainult lugemiseks kirjutama. Kõnekusnti areng Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummatada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsusse. Setõttu põõrati kõnekunstile suurt tähelepanu. Et
mugandusi o näideti tegelased olid kreeklased keda oli lihtne ära tunda mis tegi etenduse jälgimise kergemaks o tegelased rääkisid lopsakat kõnekeelt milles esines kohati ka sündsusetut kõnepruuki o ka süeed kajastasid igapäevases elus esinduvaid koomilisi olukordi · vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks · dialoog muutus veelgi lihtsakoelisemaks ning lõpuks asendusid lihtsalt labastel estidel põhinev lihtsakoeline nali · kuna see ei rahuldanud pealtvaatajaid hakkasid lõpuks näitekirjanikud avaldama etendusi vaid lugemiseks. Kõnekunsti areng. Cicero · poliitiku edu sõltus selles kui hästi oskas ta teiste uskumusi arvamusi pikali lükata ning oma seisukohta ära põhjendada · palju pöörati tähelepanu seega kõnekunstile · kuna kreekas oli juba varem kõrgel tasemel kõnekunst siis käisid aristrokraadid
sündsusetut sõnapruuki. Ka süzeed kajastasid igapäevases elus ettetulevaid koomilisi olukordi. Vabariigi lõpul võtsid teatrietendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset dialoogi asendas üha enam labastel zestidel põhinev lihtsakoeline nali. Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid vabariigi lõpul ja keisririigi algul kirjutama näidendeid ainult lugemiseks.
Ka kirjanduses ja kunstis kreeklaste mõju suur. Esialgu jutustati kreeka teoseid ladina keeles ümber. Ajapikku muutus rooma kirjandus iseseisvaks. Kõige kuulsam poeet Vergilius. Kirjutas Homerose eepose eeskujul eepose ,,Aeneis". Oma eeposes kuulutas ta ette Rooma saabuvat võimsust, seetõttu hakati eepost pidama rahvuseeposeks. Teatrietendused toimusid vabas õhus. Erinevalt kreeklastest puudus teatris koor. Teatrietendused rahvapärase ilmega, teravmeelse dialoogi asemel labastel zestidel põhinev lihtsakoeline nali. 2. saj valmis Uus Testament, mis koos Vana Testamendiga moodustas kristliku pühakirja Piibli. Teaduses ja filosoofias jäid roomlased kreeklastele alla. Tunti hästi kreeklaste õpetusi, pandi neid kirja ja püüti lihtsamalt seletada. Rooma vabariik oli algselt linnriik. Seda juhtis rikastest ja suursugustest roomlastest koosnev nõukogu ehk senat. Riigiametnikest olid tähtsamad kaks konsulit, kelle peamine ül oli sõjaväe juhtimine
iseennast ära tunda. Süžeedki kajastasid igapäevases elus ette tulevaid koomilisi olukordi. Tegelaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad jne., kes kõnelesid igapäevast, lopsakat keelt, kus sageli tuli ette otse ebaviisakaid ütlemisi. Vabariigi lõpul muutusid teatrietendused veelgi rahvapärasemaks. Teravmeelse dialoogi asemel levis üha enam labastel žestidel põhinev lihtsakoeline nali. Kuna sellised näitemängud haritumad ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkasid mitmad autorid vabariigi lõpul ja keisririigi ajal kirjutama näidendeid mitte ette kandmiseks, vaid ainult lugemiseks. Teadus ja kõnekunst. Cicero Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades roomlastel peaaegu polnudki originaalseid saavutusi. Rooma õpetlased tundsid
annaabi.ee 
