Iseloomu poolest oli ta südamlik ega soovinud otseselt kellegie halba. Vaatamata sellele pidid mõned tegelased temas pettuma. 2. Kumb oli parem luuletaja kas Sander või Tiit Piibeleht? Parem luuletaja oli kindlasti Tiit, kuna Sander ei tulnud raamatu kirjutamisega üldse toime ja palus abi Piibelehelt. Piibeleht aitas Sandri hädast välja ja and is talle ühe enda kirjutatud raamatu. Sander muutis raamatus mõned kohad ära, näiteks lõpu. Kõik Sandri muudetud kohad olid igavamad ja labasemad. Õnneks oli domineeriv Tiidu kirjutatud osa ning sellepärast võitis raamat suurt au. 3. Kes läks Laurale meheks ja kes oli Matilde mees? Laurale läks meheks Tiit Piibeleht ja Matilda mees oli Sander PGE! PAGE #
Tõnu, kes on ise eesti keele õpetaja kurdab, et noortel pole huvi eesti keelse klassikalise kirjanduse vastu, kuna arvavad, et see ei anna neile midagi. Sirts aga vaidleb vastu, kuna tema teab inimesi, kes ei ole lugenud eesti keelset ilukirjandus ja on väga lahedad. Tuleb tagasi naaber Anton. Mehed kõik koos võtavad viina ja söövad. Naaber hakkab siis tegema vanu Bresnevi nalju, mille peale kõik mehed naeravad. Sirts solvub täielikult ja lahkub, kuna naljad on üha labasemad ja ta tunneb end puudutatuna ning Ints on maani täis. Vahetult peale Sirtsu lahkumist tuleb Leopold. Ints hakkab talle etteheitma, et ta ei mäleta midagi vene ajast, mille peale Leopold saab vihaseks ja võtab viina. Ints krabab talt pudeli käest, kuna mõistis, mida oli teinud. Ta ajas naabri koju ning helistas Sirtsule ja vabandas. Näidendi lõpp läks aga väga imelikuks, kuna Leopold hakkas rääkima, et on teiselt planeedilt, mida enam ei ole ja tema planeedil söödi tagumikuga ja
Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias. Kreeka kultuuri mõju Rooma kultuurile Roomlased võtsid Kreekalt üle väga palju. Näiteks olid kõik jumalad kreeklastelt võetud. Laenati ka arhitektuur, eeposed, teatrietendused, teadused, riietused jne. Erinevustusest võib välja tuua, et roomlased olid sõjakamad ja veidi labasemad, samas suhtusid nad paremini naistesse. Roomlased olid kreeklastest paremad sõjapidamises ja ehituskunstis. Roomlaste jumalad Võtsid kreeklastelt üle. Jumalad moodustasid perekonna. Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter, sõjajumal Mars, Roomlaste jumal Janus, Mercurius kaubandusejumal, Diana jahijumalanna, Neptunus merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta
Kõik aga näevad õnne erinevalt. Väheharitud näevad õnne rikkuses, aus ja kuulsuses. Samas õnn oleneb ka inimese seisundist nt: haigele on õnneks tervis. Hüve määratlemisel peame määratlema mille kohta või mille puhul hüve eesmärgiks tuleb. Seega ei saa rääkida üldisest suurest hüvest vaid tulev vaadelda igat üksikjuhtu. Aristoteles jagas hüved kaheks: hüved iseendas(nt loomutäius) ja abivahendid(nt raha). Aristoteles leidis, et on kolme liiki elu- ühed, kes on kõige labasemad ja kelle eesmärgiks on nauding- teised, kes on poliitikud ja kelle eesmärgiks on kuulsus ja au, on kergekäelised, sest kuulsus sõltub ju andjatest, pigem tõestada end tarkade meeste silmis ja just oma loomutäiuse tõttu- kolmandad on need, kes teevad vaimu ehk mõttetööd. Kuulsuse, naudingu ja mõttetöö põhimõtted on erinevad seega hüve pole mingi ühine mõiste vaid aluseks ideele. Vahest saame me hüve äraandes alles teada mis see hüve meie jaoks on ja jõuda siis selleni
midagi muud ja kui me seda kõike muud ei eelista ning see tuleb niisama kaasa, siis ongi see hüve. Poliitikas on palju seost hüvega. Näiteks poliitikas jälgitakse õiglust ja seadusi, kuid nendes on palju vastuolu ja hajuvust. Just hajuvus on seotud ka hüvega. Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles, et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja nauding kuulub hinge juurde. Kuid neid ei saa nimetada elunautijateks, kuna mõni näeb suurt vaeva ja on üllas oma eesmärgi saavutamisel.
nendest, mis viivad lähtealuste juurde.“ „Alustada tuleb nüüd ju tunnetatavast, kuid see on kahesugune: kas tunnetatav meie jaoks või siis üldiselt. „ „Ilmselt tulebki nüüd alustada meie jaoks tunnetatavast, kuna see, kes kavatseb kuulata midagi ülla ja õiglase kohta, aga ka poliitika kohta üldse, peab olema ka kommetelt üllas — mis ongi lähtealuseks.“ Õnn võib olla tunnetatav eelkõige kolmel viisil: ● Enamus peab õnneks naudingut – kõige labasemad. „Enamus inimesi paistab olevat täiesti orjalikult madalal tasemel, eelistades elada kariloomadena, ja nad leiavad ka põhjenduse selles, et nad, nii nagu paljud võimumehedki, jagavad Sardanapallose tundeid“ - ainult söömine, joomine on midagi väärt. ● Poliitikaga tegelejad kuulsust või loomutäiust. „Hästikasvatatud inimesed ja tegutsejad hindavad kuulsust, sest poliitikaelu jaoks see ongi arvatavasti eesmärgiks
annaabi.ee 
