Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal. Kuusepuit on valge, pehme ja kerge, mahukaal 450 kg/m 3. Sobib kasutada samaks otstarbeks kui männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik (kasvab ka liivmullal), tema iga võib ulatuda 150 aastani, kõrgus 20...25 meetrini. Kasepuit on kollakas- või roosakasvalge, veidi läikiv, võrdlemisi kõva, kasutatakse vineeri ja mööbli, samuti laastplaatide valmistamisel. Kask ei ole ilmastikukindel, teda ei saa kasutada väliskonstruktsioonideks. Haab. Eestis on haavaenamusega puistute pindala umbes 40 000 ha. Haab kasvab kiiresti, on valguslembeline ja mullastiku suhtes nõudlik. Puit on valge, pehme ja kerge. Sellest valmistatakse tuletikke, taarakaste, katuselaaste. Kasutatakse ka tselluloositööstuses. 3.2. Puidu niiskus Puidu niiskus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna niiskusele ja temperatuurile, s.t. puit on hügroskoopne
Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise kui ka puidu haardumisomaduste abil
pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis- kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alus-
pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis- kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alus-
Selline töötlus muudab puidu tehnilisi omadusi, suurendab vastupidavust mädanikele ja teeb meie pehmelehtpuude puidu sarnasemaks troopiliste liikide puiduga. Termotöötluse tulemusena muutub haavapuit pruunikaks, suureneb selle vastupidavus mädanikule sauna sisekliima keerulistes tingimustes. Nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas on hakatud haavapuidust laastplaate tootma. Neist hinnatuimad on OSB-plaadid, mida toodetakse üha rohkem. Laastplaatide valmistamiseks kõlbavad hakkepuiduna peenemõõduline vähem kvaliteetne (näiteks kõver) haab, samuti sae- ja vineeritööstuse jäätmed. Tuletikupuu. Alates tuletikkude tootmise algpäevadest on haavapuit olnud peamine tikutooraine: et haavapuidus pole vaikaineid, põleb see ühtlase leegiga ega anna tahma, on hästi immutatav; ka tehnilistelt omadustelt sobib haavapuit tikumaterjaliks, sest pole liialt rabe. Esimesed sammud tuletiku loomisel kuuluvad prantsuse keemikutele
plastide töötlemiseks. Puuritaoline freesitera võimaldab alustada lõiketöötlemist materjali mistahes punktist ning lõigata välja erinevaid kujundeid ja figuure. Nõuandeid freesi kasutajale. 1.Freesimine peab toimuma ühtlase sujuva liikumisena. 2.Mida suurema läbimõõduga on freesi tera, seda madalamad peavad olema pöörded. Pehme puidu puhul võib kasutada maksimaalpöördeid, laastplaatide puhul keskmisi ning plastide ja alumiiniumi puhul 22 madalaid pöördeid. Soovituslikud kiirused erinevatele materjalidele. 3.Külgede freesimisel esialgu freesitakse risti- ja seejärel pikikiudu. See on vajalik, et freesitera ei rebiks vimase lõike lõpus puidust kilde lahti. 4.Soonte freesimisel freesimissuund oleks selline, kus lõikejõud suruvad ülafreesi vastu tugipinda. Ohutusjuhised 1
soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega, tavalisemad on laminaat, melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks. PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise kui ka puidu haardumisomaduste abil
formaldehüüdi. Spoonitud puitlaastplaat saadakse samal meetodil, kuid immutatud paberi asemel on naturaalne puiduspoon, tavaliselt lehtpuidust. Lehtpuit on tavaliselt kõvem kui okaspuit ja ilusama tekstuuriga. Omadused • Puitlaastplaatidel on rida omadusi ja faktoreid, mis neid mõjutavad. • Puitlaastplaatide olulised mõõtmed on järgmised: − Paksused 3,2...38,0 mm − Laiused 400...2530 mm − Pikkused 1500...6020 mm • Laastplaatide omadusi mõjutavad tegurid: − Laastu kuju, suurus, tihedus (puiduliik), laastu suund plaadis, niiskussisaldus kuumpressimisel; − Liimi tüüp ja kogus laastu suhtes; − Tootmisviis (meetod, pressi surve ja temperatuur). 44. Mille poolest erineb MDF –plaatide tootmine ja kasutatav materjal puitkiudplaatide valmistamistehnoloogiast? Kas Eestis toodetakse MDF-plaati? MDF plaat on puitkiudplaadi ja laastuplaadi vahepealne tüüp. Kui poolkõva puitkiudplaati
annaabi.ee 
