· 1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad Alutagust. · 1255 Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani-Maavalda. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki". · 1267 - Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad. · 1268 - Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. · 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes.
Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND Kuidas hinnata metsatööstuse arengutaset? Taustinfo Igal aastal väheneb maailma metsade pindala, kuid samas kasvab pidevalt nõudlus puidu, puidutoodete ja paberi järele. Paljudes riikides laastatakse metsi röövraiega, järskudelt nõlvadelt raiutud metsade asemele kujunevad sageli erosioonist puretud jäätmaad. Palkide eksport toob kasumit küll metsaärimeestele, kuid jätab riigi ilma palju suuremast tulust, mida saaks puidu väärindamisega oma riigis. Selleks, et metsa kui olulist taastuvat loodusvara pidevalt kasutada, tuleb seda mõistlikult majandada ning raiutud puit parimal viisil ja täielikult ära kasutada.
taastamine vaid nn ,,Suur-Serbia" riigi loomine Horvaatia ja Bosnia aladelt Sõdade ajatelg 1991 Sloveenia ja Horvaatia kuulutavad ennast iseseivaks juunis, Makedoonia septembris Sloveenia sõda kestab kümme päeva, hukkunuid 63 Jugoslaavia armee lahkub Sloveeniast lööduna (kuid toetab Horvaatias serblastest mässuliste üksuseid) Algab Horvaatia iseseisvussõda Vukovari linn laastatakse pommitamisega ning teised linnad nagu Dubrovnik, Karlovak ja Osijek saavad tugevasti kannatada Tekkis põgenikekriis, millele Euroopa reageeris aeglaselt: 250 000 horvaati ja mitteserblast olid Horvaatias sunnitud lahkuma oma kodudest või põgenema vägivalla eest 1992 Bosnia kuulutab ennast iseseisvaks Lõppeb territoriaalne sõdimine Horvaatias, algab Bosnia sõda, kui serblased püüavad
Seal pannakse ta puu otsa ja rahvas tantsivat ta ümber. Peaaegu iga päev ohverdatavat talle. Kuid selle teate kohaselt peetavat taolist pidu kevadeti. Metsikut tuleks pidada pigem heaks kui halvaks haldjaks. Eisen seletab, et Metsik tähendas algselt metsa ennast, aga ka metsatukka ja metsaasukat. Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko)
alasid valitseda; vasallide isepäisus, allumatus; Osapooled: taanlased; Harju-Viru vasallid; sakslased; eestlased; Algas Harjumaal > läänemaa > kohtumine Paides (4 kuningat, 4mai) > 14mai sõjamae lahing > 24juuli ülestõus saaremaal > 1344 sakslased saaremaal > 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine. Ülestõusu tagajärjed: eestlaste vägi purustatakse, hulk eestlasi tapetakse, alad laastatakse; taani kuningas müüb oma valdused 1346. A Saksa ordule; eestlaste olukord halveneb veelgi; talurahva jõukam ja aktiivsem osa ilmselt hukkunud; väikevasallide vaesumine; kas eestlaste 100-aastase vabadusvõitluse lõpp? 7. Selgita mõisted: teoorjus, loonusrent, kümnis, linnus (lk.67) – teoorjus – talupoeg pidi talumaa eest tasumiseks oma tööriistadega mõisas vms tööl olema; loonusrent – talupoeg andis maaomanikule osa oma
2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulub Musta Aafrika suurregiooni, mis on poliitiliselt killustunud rahvusvaheline koostöö on minimaalne, mistõttu leiavad Mustas Aafrikas tihti aset katastroofid. Loomulik iive on Mustas Aafrikas kõrge ning tõuseb endiselt. Sellest tulenevalt on väga levinud kirjaoskamatus, kuna haridus ei arene nii kiirelt, kui rahvaarv tõuseb. Loodusvarad hävivad Mustas Aafrikas kiirelt muldadele on ohuks erosioon, karjamaad muutuvad kõrbeteks, metsasid laastatakse ja jõgede vooluhulk väheneb samal ajal kui põhjavesi ammendub. Mustas Aafrikas levivad kiirelt haigused, millest mõned, nagu näiteks AIDS ja Ebola viirus, on jõudnud ka mujale maailma. Ida-Aafrikat, kus asub ka Tansaania, läbib AIDSi vöönd, kus kolmandik või suurem osa rahvastikust on nakatunud. 3. Arengutaseme näitajad Tansaania kuulub arengutaseme poolest maailma riikide seas kohale 152.
Edasi vaatleme eestlaste elujärge sõjalise ja sisemise kaitse suhtes, kohtumõistmise poolest, majandusliku ja sotsiaalse elu suhtes, et selgusele jõuda, kui palju või vähe neil tegelikult vabadust oli ja mis sihis muutus arenes. Rahuaeg, mida Läti Hindrek ülistama ruttas, oli üürike ja ajutine. Ka välistest vaenlastest ja sõdadest nendega polnud puudu ei omal maal ega väljaspool. Peetakse ka röövretki, peaaegu pärismaalaste endiste meetodite järele: rutuliselt sisse tungides laastatakse ning röövitakse maa puupaljaks; paremaks röövretke põhjuseks võib siinjuures osutuda asjaolu, et võõras maakond ei olnud veel kunagi enne laastatud (v. näit. Hoeneke kroonika, lk. 17,19,35,36,37). Eestlased, nagu teisedki rahvad, andsid sakslastele sõdadeks abivägesid, kes esmalt erirühmadena, küll vististi oma eneste vanematega eesotsas, sakslaste ülemjuhatuse all võitlesid. Saarlaslega 1255. a. tehtud rahulepingu järele kohustatakse näit. saarlasi ordu sõjakäikudest osa
kuulpea jaoks. Hõlm kinnitatakse tõukeraamile kahel vedruamortisaatoril. Võsalõikurid töötavad rahuldavalt tasasel külmunud pinnasel, kus lumikatte paksus ei ületa 0,5 m ja kus ei ole kive. Talvel on tüved haprad ja lumega toestatud peenikesed puud ei paindu lõiketera ees. Hästi alluvad lõikamisele 6...15 cm jämedused tüved keskmise tihedusega ning tihe võsa. Võib lõigata kuni 25 cm üksikuid puid ja mättaid. Võsalõikuritega laastatakse võsa ja peenmetsa. Peenmetsaga võsastunud alasid puhastatakse lõikamisega maapinnalt võsalõikuri ühe läbimiga, kuid jämedate puude mahalõikamiseks kulub 2 ... 3 töökäiku. Passiivtäituriga võsalõikuritel on mitmeid puudusi. Peene võsa laastamisel lükatakse minema osa viljakat maapinnast ning peened painduvad tüved jäävad maha lõikamata. Osa jämedaid tüvesid muljutakse ja lõhestatakse, mistõttu neid ei saa kasutada ehitusmaterjalina
annaabi.ee 
