Kasutusel on kolm eri tüüpi laadimissüsteemi. Esimese puhul paikneb laadimissild hoonest väljaspool, kusjuures laadimislüüs on suhteliselt sügav. Seda on kasutatud kuni käesoleva ajani kõige enam. Toodetakse ka varianti, mille korral asub laadimissild väljaspool hoonet, kuid laadimissild ja lüüs on suhteliselt lühikesed. Viimastel aastatel on hakatud kasutama üha enam laadimissüsteemi, mille puhul paikneb laadimissild hoones ja laadimislüüs on lühike. Laadimissilla platvorm koosneb kahest osast: hüdraulilise ajami abil tõstetav ja langetatav platvorm ja eenduv, liigendite abil platvormi esiosaga ühendatud "nokk". Laadimisplatvorme valmistatakse laiustega 1500, 1750, 2000, 2250 ja 2400 mm ning pikkustega 2000 - 5000 mm. 1500 mm laiuseid platvorme kasutatakse peamiselt kauba laadimiseks pakiautodele. Tänu treileri põhjale toetuvale ja liikuvale "nokale " on kindlustatud ka treileri üles-alIa liikumise ajal tõstukitele takistusteta
outsourcingu vajaduse määratlemine ja analüüs; teenusepakkuja valik ja analüüs; outsourcitud tegevuste mõõtmiseks ja hindamiseks vajaliku mõõdikutesüsteemi loomine. Laadimissillad 13 Laadimissildasid kasutatakse veoautode laadimise või mahalaadimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks estakaadidel.Laadimissilla abil saab tõstukiga või käsikahveltõstukiga toimetada kaubaalused laost otse treilerisse.Enimkasutatav laadimissilla tüüp on elektro-hüdrauliline käänduva otsaga.Selline tüüp on hinnalt soodne ja kasutamise seisukohalt väga praktiline ning mugav.Laadimissilla jaoks peab estakaadi sisse eelnevalt tegema kindlate mõõtmetega süvendi.Täpsed joonised ning kõik vajalik dokumentatsioon on LaoEksperdis olemas nii peberkandjal kui ka PDF formaadis e-mailiga lähetamiseks.
• Tähtsal kohal laos on ka põrand ja katus. Põrand peab olema tasane ja suure kandevõimega. Katus peab ära hoidma kauba märgumise. Läbijooksva katuse parandamine on kulukas ja raskesti teostatav. ladude planeerimine 24 • Arvestada tuleb ka laadimissildade ja – väravatega, kuna need on võtmepunktideks sisenevate ja väljuvate materjalivoogude käsitsemisel. Laadimissillad peavad olema töökindlad ja nõudma vähe hoolt. Laadimissilla valgustus peab olema piisav, et tagada tootlik ning ohutu töö. ladude planeerimine 25 • Lao valgustus peab olema piisav, et tagada ohutu ja vigadeta töö. Ebapiisava valgustuse all kannatab enamasti komplekteerimine. ladude planeerimine 26 • Uue lao kavandamisel on vaja otsustada, kas ehitada ruudukujuline madal ladu või kõrgem, pikliku kujuga ladu. Peamiseks otsustamise kriteeriumiks on kaupade ringlemissagedus.
nevad tasapinnad. Selleks tuleb kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinum üleminekutehnoloo- gia element on laadimislüüs ja seadmeks laadimissild. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja allalastavat platvormi, mille laopõrandapoolne ots on kinnitatud sarniirselt, veoühi- kupoolset otsa saab aga tõsta veoühiku või veovahendi lastiruumi põrandapinnaga samale kõr- gusele. Laadimissilla veoühiku poolsest otsast libistatakse välja ühenduskeel, mis jääb toetuma veoühiku põrandale. Pärast sellise ühenduse loomist on võimalik sõita tõstukitega mahalaadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise alguses on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb mahalaadimata koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale
tõstukitega laadimiseks korduvalt veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine.
veoühikusse ja tagasi. Mahalaadimise algul on veoki või poolhaagise vedrustussüsteem tavaliselt lasti raskuse mõjul kokku surutud ja lastiruumi põrand madalal. Mahalaadimise kestel väheneb koorma kaal lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine.
Siirdetõstukite ekspluatatsioonikulud on suhteliselt väikesed, tõstukid ise töökindlad ja vastu- pidavad. Enamik irmasid toodab ka modiikatsiooni, mis võimaldab suurendada kliirensit (põhja kõrgust põrandast) 10–15 cm. See on vajalik juhtudel, mil laadimissilla platvormi ja treileri põranda kõrguste vahe on suur ja on oht, et tõstuk ei suuda ületada tekkivat üleminekunurka laadimissillal. Tõstukeid toodetakse tõstejõuga 1,6–3,0 t. Liikumiskiirused jäävad vahemikku 7–12 km/h. Juhiistmega siirdetõstuk
annaabi.ee 
