Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laadidest" - 7 õppematerjali

Vanaaja muusika
1
doc

Vanaaja muusika

­ 330 a. eKr.) 3) Hellenism (330a. ­ 146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. ­ 395a. pKr.) *Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud: rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul esines ka mitmehäälset muusikat, sellest ajast on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris Pythagoros. Sellega seoses kujunes kreeklastel välja 7-me astmeline laadidest helisüsteem. Dooria - helilaad ­ tõsine, mehelik, kindlameelne. Früügia ­ meeleline, kirglik, orgialik. Lüüdia ­ muusika, mis oli kaeblik, õrn, intiimne. Vara kristlikust muusikast on pärit kaks laulu tüüpi: · psalmoodid -tekst vanast testamendist, alguses kreeka ning hiljem ladina keeles · hümnoodia -uutele tekstidele loodud laulud (usuga seotud muusika).

Muusika → Muusika
46 allalaadimist
Ferenc-Franz-Liszt
3
rtf

Ferenc (Franz) Liszt

programmilist sümfooniat: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", lisaks veel orkestratsioone oma klaveriteostest. Vaimulik muusika: 2 oratooriumit, 4 missat, 1 reekviem. Liszti loomingule on omane: programmilisus, monotematism, transformatsioonitehnika (neid mõisteid peate kindlasti teadma). · Varasem looming on virtuoosne ja särav, hiljem muutub selgemaks/lihtsamaks. · Harmoonia on oluline väljendusvahend (eriti hilisema loomingu puhul). · Laadidest kasutas palju vanu kirikulaade, ungari- ja mustlaslaade. · Vormikäsitluses on Lisztil vaba (arendab ja muudab vorme). Liszti Weimari-periood (1848-1861) ja tema sümfooniline muusika Ferenc Liszt (1811-1886) elas Weimaris aastatel 1848-1861. Liszti Weimarisse minekul oli mitu põhjust: 1) Liszt soovis pühenduda komponeerimisele; 2) Liszt sai Weimaris tööd õukonna kapellmeistrina. Liszti sümfooniline looming Enne Weimarisse suundumist kirjutas Liszt peamiselt klaveriteoseid

Muusika → Muusika ajalugu
26 allalaadimist
Rooma ehitusmälestised
23
doc

Rooma ehitusmälestised

Kreeka sambad, talastik ja simsid asetati müüristiku ette mingi lahtise dekoratiivse raamina; sambad esinevad sealjuures vabalt eenduvatena, tihti ka müüri külge liidetud poolsammastena või lamedate pilastritena. (Poolsammas oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.) Konstruktiivne tähendus on vaid kaarel ja võlvil. Samba laadidest on eelistatuim korintose stiil oma rikkalikkuse ja toreduse tõttu. Tihti moonutatakse see komposiitkapiteeliks sel teel, et talle asetatakse peale joonia kapiteel; selle kõrval tekib väga mitmesuguseid kapiteelivorme (Vaga 6 Kreeka ehituse range ja loogiline süsteem lõdvendati sammaste kuhjamisega mitmekorruseliste kavatiste juures ja nende grupeerimisega

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
58 allalaadimist
10-kl Õpimapp
14
doc

10. kl Õpimapp

kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. · Kitaroodia- hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärgul muutus muusika võimu ning ainelist rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Sellest perioodist on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Kreeklaste helisüsteem koosnes 7- astmelistest laadidest, millest enim kasutati järgmisi: · Dooria (c d e f g a h c)- tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia (d e f g a h c d)- meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia (e f g a h c d e)- kaeblik, õrn, intiimne Vana- Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma

Muusika → Muusikaajalugu
76 allalaadimist
Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused
11
doc

Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused

asetatakse kaks teineteisest täisnurkselt läbi tungivat silindervõlvi osa. Võlvide lõikumise kohal tekivad servjooned, mis jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kogu raskus kandub ristvõlvi puhul selle nelja nurga kohale. Ümmargusi ruume kaeti kupliga. Kreeka sambaehituse rakendamine ­ sambal puht dekoratiivne tähtsus. Sambad võisid esineda ka poolsammaste või koguni pilastritena, konstruktiivne tähtsus oli vaid võlvil ja kaarel. Samba laadidest eelistatuim korintose order oma rikkalikkuse ja toreduse poolest. Samas stiile segati omavoliliseslt, ühes ehitises võisid olla rakendatud nii joonia, dooria kui ka korintose stiil. Püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljati stiilipuhtus ja konstruktiivne loogika. Võnksiirde motiiv ­ eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast (seda motiivi kasutatud Triumfikaare puhul Roomas). Eriti meisterlikult oskasid roomlased

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
85 allalaadimist
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

lõikumise kohal tekivad servjooned, mis jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kogu raskus kandub ristvõlvi puhul selle nelja nurga kohale.  Ümmargusi ruume kaeti kupliga; ka poolkupliga.  Silindervõlviga kaeti nelinurkseid ruume. Sambad:  Kreeka sambaehituse rakendamine – sambal puht dekoratiivne tähtsus. Sambad võisid esineda ka poolsammaste või koguni pilastritena, konstruktiivne tähtsus oli vaid võlvil ja kaarel.  Samba laadidest eelistatuim korintose order oma rikkalikkuse ja toreduse poolest. Samas stiile segati omavoliliselt, ühes ehitises võisid olla rakendatud nii joonia, dooria kui ka korintose stiil.  Püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljati stiilipuhtus ja konstruktiivne loogika. Kreeka ehitiste range süsteem muudeti pehmemaks sammaste kuhamisega ja grupeerimisega. atika - poolkorrus

Ajalugu → Vanaaeg
9 allalaadimist
Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

nende sundeksemplaridele esitatavate nouete rikkumise voi sundeksemplaride loovutamata jatmise eest maaratakse rahatrahv kuni 50 paevapalga ulatuses. 3. Inforessursside valiku põhimõtted. Postulaadid: Kogusid tuleb kasitleda kui erinevatest teavikutuupidest ja laadidest koosnevat tervikut, kuid erinevate tuupide ja laadide valikul saab kasutada uhtesid ja samu kriteeriume Valimine on oskus, mitte teadus. Oskus kujuneb ajapikku kogemustest ja situatsiooni oigest hindamisest Eri tuupi raamatukogud vajavad erinevat valikupoliitikat Valiku printsiibid: · Vastavus komplekteerimispohimotetele

Informaatika → Infoteadus
257 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun