on samad, mis piimaski, kuid kontsentreeritatud (A, B, D, E-vit.). Juust kombineeritakse puuvilja-dega, kuna sisaldavad vähe C-vitamiine. Mineraalained: Ca, P jt.Mineraalainete vajaduse katteks peaks sööma päevas 100 g juustu. Süsivesikud on vähe, kuna laktoos jääb vadakusse mitte juustumassi. Vett on 40-50%. 100g juustus on 250 - 450 Kcal. Prantsusmaal kasutatakse 15 kg ühe inimese kohta aastas. Olenevalt piima kalgendamise viisist juustud jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1. laabijuustud ·kõvad laabijuustud ·pehmed laabijuustud Kalgendamise vahendiks on laapferment, mida saadakse kolme nädala vanuse vasikate maost, mis on kõige parem ferment, töödeldatakse kas pastaks või pulbriks. Naturaalse fermendi asemel kasutatakse ka keemilise teel asetatud aineid. Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3
on samad, mis piimaski, kuid kontsentreeritatud (A, B, D, E-vit.). Juust kombineeritakse puuvilja-dega, kuna sisaldavad vähe C-vitamiine. Mineraalained: Ca, P jt.Mineraalainete vajaduse katteks peaks sööma päevas 100 g juustu. Süsivesikud on vähe, kuna laktoos jääb vadakusse mitte juustumassi. Vett on 40-50%. 100g juustus on 250 - 450 Kcal. Prantsusmaal kasutatakse 15 kg ühe inimese kohta aastas. Olenevalt piima kalgendamise viisist juustud jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1. laabijuustud ·kõvad laabijuustud ·pehmed laabijuustud Kalgendamise vahendiks on laapferment, mida saadakse kolme nädala vanuse vasikate maost, mis on kõige parem ferment, töödeldatakse kas pastaks või pulbriks. Naturaalse fermendi asemel kasutatakse ka keemilise teel asetatud aineid. Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3
üle Lõpuks mikroobide elutegevus soikub, kuna toitained lõpevad otsa ja jääkained kuhjuvad Juustulaadne toode ametliku nimega juustulaadne toode taime- ja piimarasvaga poolkõva rasvane valminud juust, mille tootmises on kasutatud hüdrogeenitud taimset rasva Maitseomadustelt ei erine juustulaadne toode oluliselt tavalisest juustust Juustu tootmise etapid 1. Juustupiimamassile lisatakse: Juuretise bakterkultuurid CaCl2 Laapferment (laabijuustud) Juustu tootmise etapid 2. Kalgend Teradeks lõikamine Kuumutamine ja järelsoojendamine vastavalt juustu liigile Juustu tootmise etapid 3. Tera Eelpressimine Vormimine Pressimine Soolamine Juustu tootmise etapid 4. Valmimine ettenähtud aeg Käärimiskeldris omandab õige maitse ja aroomi Käärimisaeg: 10 päevast kuni 2 aastani Keldrites on ettenähtud igale juustuliigile kindel käärimistemperatuur, mis võib kõikuda +18ºC...+30ºC.
täisrasvased (45-60%); poolrasvased (25-45%); väherasvased (10-25%); lahjad (alla 10%). 3. Valmimisaste järgi: valminud; valmimata. Valmimine toimub spetsiaalsetes keldrites riiulitel, mille tulemusena kujuneb välja antud juustule omane maitse, aroom ja muster. Muster moodustub gaaside eraldumise tagajärjel. Valmimisaeg võib kesta paarist nädalast kuni mõne kuuni. 4. Tehnoloogia järgi: laabijuustud; hapupiimajuustud (Eestis ei valmistata); sulatatud juustud. Sulatatud juust saadakse peamiselt standardile mittevastavate naturaalsete juustude ümbertöötlemisel. Olenevalt koostisest võidakse neid liigitada järgmiselt: lisanditega, lisanditeta, suitsutatud ja võidejuustud. Juustu säilitamine Juustu säilitatakse koos piimatoodetega külmkambris, mille temperatuur on +2 kuni +5 kraadi. Juustu ei ladustata suurtesse kuhjadesse. Kõvad
Iseloomustada juustu põhikomponente Juustuvalgud 17 27% Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud · Hollandi tüüpi juustud · Sveitsi tüüpi juustud · Itaali ülikõvad juustud · Cheddari tüüpi juustud · Plastifitseeritud plastiga juustud 2. Limakooriku all valmivad juustud 3. Hallitusjuustud · Sinihallitusjuustud
· Pehme (67-70) valgehallitusjuustud Rsavasisalduse järgi (rasvasisaldus kuivaines): · Kõrgrasvane (mitte alla 60) · Täisrasvane (45-60) · Väherasvane (25-45) · Lahja (10-25) · Pehme (alla 10) Soolasisalduse järgi: · Soolane - üle 1,4 · Mõõdukalt soolane - 0,7-1,4 · Vähesoolane - kuni 0,7 Valmimistingimuste järgi: · Keldris laagerdunud · Soolvees valmivad · Valmimata Tehnoloogia järgi: · Laabijuustud · Hapupiimajuustud · Sulatatud juustud Naturaalsed juustud: · Parmesani tüüpi - pärit Itaaliast, eriti kõvad, täisrasvased. Ehtsa Parmesani valmistamiseks vajaminev piim võib olla pärit vaid Modena, Parma ja Reggio Emilia linnade ümbrusest Itaalias. · Emmentali tüüpi - kodumaa on Sveits, nimetatakse Sveitsi juustudeks, kõvad , terava, kergelt magusa ja pähkli kõrvalmaitsega, suurtest ümaratest või ovaalsetest silmakestest koosnev augustus.
annaabi.ee 
