Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lõppmaksumus" - 8 õppematerjali

Finantsarvestuse alused 2013 eksam
2
docx

Finantsarvestuse alused 2013 eksam

objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas toimub igaastane mahakanne. (ühesugused summad on lineaarses meetodis iga aasta!) ostuhind ­ lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse. 19) Puhkusetasu arvestati novembris ja maksti detsembris. Milllal tuleb kajastada puhkusetasu arvestamist (novembris) kordamine 3 ülesanne 4! 20) Mis kuulub kohustiste alla? Õige on puhkusetasueraldis 21) Kauba müügitulu kajastamise kanne

Majandus → Finantsarvestus
538 allalaadimist
Ülesannetekogu ülesanded-ÕPIK LK 235 ül 9 2
7
docx

Ülesannetekogu ülesanded. ÕPIK LK 235 ül 9.2

133 4 tk a 2000 5 tk a 2000 kr 4 tk a 2100 kr 2 tk a 2150 kr 3 kr 144 3 tk a 2250 9 tk a 2400 kr 7 tk a 2450 kr 4 tk a 2500 kr 5 kr 155 1 tk a 2950 1 tk a 3000 kr 3 tk a 3150 kr - 2 kr ***Siin ülesandes saab kasutada ainult perioodilist süsteemi, sest andmed müügi kohta puuduvad. I LIFO (perioodiline) Lõppkogus Lõppmaksumus Kaup 111 6 29 100 Kaup 122 7 14 580 Kaup 133 3 6000 Kaup 144 5 11 550 Kaup 155 2 5950 Seletused: 1) Kaup 111 lõppmaksumuse sain: 3 tükki algvarust hinnaga 4800 kr/tk ja 3 tükki märtsi ostudest hinnaga 4900 kr/tk (3 * 4800) + (3 * 4900) = 29 100 2) Kaup 122 lõppmaksumuse sain:

Majandus → Raha ja pangandus
28 allalaadimist
Kasumiaruanne-bilans-põhivarad-varud
52
xlsx

Kasumiaruanne, bilans, põhivarad, varud.

3 48600 15264 47700 alaneva jäägi meetod akumuleeritud aeg soetusmaksumus perioodi kulum kulum 1 48600 23850 23850 2 48600 12375 36225 3 48600 6188 42413 soetusmaksumus 100 000 kahe aasta pärast kulum kuus 4428 lõppmaksumus 2 000 siis müüakse maha kulum kuus perioodi jääkmaksumus aeg soetusmaks kulum 140267 1 100000 49000 87133 2 100000 49000 34000 kulum kuus 1476 69422 51711 34000 9.54 eurot tund jääkmaksumus

Majandus → Majandus
50 allalaadimist
10-nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9 4-ÕPIK LK 251 testid-Ülesannete kogu ülesanded-ÕPIK LK 253 ül 10 1
6
docx

10. nädala seminar - ÕPIK LK 235 ül 9.4, ÕPIK LK 251 testid. Ülesannete kogu ülesanded. ÕPIK LK 253 ül 10.1

9 29 000 1200 0,024 * 29 000 = 696 2726 ­ 545 = 2181 (2/55) * 12 000 = 2181 * 20% = 436 436 10 48 000 1200 0,024 * 48 000 = 1152 2181 ­ 436 = 1745 (1/55) * 12 000 = 1745 * 20% = 349 218 500 000 12 000 12 000 12 000 12 000 Kui soetushind oli 13 000 ja lõppmaksumus 1000, siis kuluks tuleb kanda 12 000 I LINEAARNE MEETOD 12 000 / 10 = 1200 on iga - aastane kulum. II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD Leian ühe kilomeetri kulu: 12 000 / 500 000 = 0,024 III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD 1 / 10 = 0,1 = 10% 2 * 10% = 20% 13 000 * 20% = 2600 see on esimese aasta kulu 13 000 ­ 2600 = 10 400 see on esimese aasta jääk 10 400 * 20% = 2080 see on teise aasta kulu 10 400 ­ 2080 = 8320 see on teise aasta jääk Jne... IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD

Majandus → Raha ja pangandus
58 allalaadimist
Raamatupidamise eksam
17
docx

Raamatupidamise eksam

Nendeks on: a) Varude perioodiline arvestussüsteem (hindamissüsteem) b) Varude pidev arvestussüsteem (hindamissüsteem) Perioodiline arvestussüsteem: 1. Vara väljaminekut soetusmaksumuses pidevalt (s.t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul) ei arvestata, vaid tehakse seda teatud perioodide (kuu, kvartal, aasta) järel. 2. Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks nende tegelik lõppjääk. 3. Leitakse realiseeritud (müüdud) vara lõppmaksumus järgneva valemiga: ALGVARU + SISSETULEK ­ INVENTEERITUD LÕPPVARU = REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Varude kulupõhised arvestusmeetodid Varude kulupõhise arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine, s.t kuluks kantava kauba või materjali kulusumma ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Järgnevalt on toodud loetelu võimalikest kulupõhistest arvestusmeetoditest, millest esimesed kolm on lubatud kasutada Eestis.

Majandus → Raamatupidamine
104 allalaadimist
Finantsraamatupidamise kordamine
16
doc

Finantsraamatupidamise kordamine

Edasi kajastatakse varusid kas nende soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende netorealiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Pideva ja perioodilise varude arvestuse süsteemi olemus, nende pulssid ja miinused Perioodiline arvestussüsteem: vara väljaminekut arvestatakse teatud perioodide tagant Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks jääk. Müüdud vara lõppmaksumus leitakse valemiga: ALGVARU+SISSETULEK- INVENTEERITUD LÕPPVARU=REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Eeliseks vähene arvestustöö maht. Puuduseks, et puudub üksikasjalik ülevade varude koostise ja seisu kohta; ei võimalda arvestada varude füüsilisi puudu ega ülejääke. Pidev arvestussüsteem: kuluks kantava vara maksumus leitakse peale igat majandustehingut ehk arvestus toimub peale igat sisse või väljaminekut. Eeliseks, et kogu perioodi jooksul on ülevaade olemasolevast kaupades

Majandus → Finantsraamatupidamine
195 allalaadimist
Varude arvestus
10
docx

Varude arvestus

tekkepõhjused. Varude perioodilise arvestussüsteemi kasutamisel varu muutumist arvestusperioodi jooksul pidevalt ei arvestata. Aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude füüsiline inventuur. Peale seda on võimalik leida väljaläinud varude kogus ja maksumus järgmiselt: Varude jääk arvestusperioodi algul + varude sissetulek (ost, arvelevõtt jne.) perioodi jooksul ­ varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel = realiseeritud vara lõppmaksumus Perioodilise arvestussüsteemi eelis on vähene arvestustöö maht. Perioodilise arvestussüsteemi puudused: ·puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle; ·ei võimalda avastada varude füüsilisi puudu- ega ülejääke. Näide kahe erineva varude arvestussüsteemi kasutamise mõjust ettevõtte tegevustulemustele. Ettevõttes on kasutusel varude pidev arvestussüsteem. Ettevõtte arvestusandmetel:

Majandus → Majandus
70 allalaadimist
Finantsraamatupidamise põhimõisted
48
docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

jooksul pidevalt ei arvestata. Aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude füüsiline inventuur. Peale seda on võimalik leida väljaläinud varude kogus ja maksumus järgmiselt: varude jääk arvestusperioodi algul + varude sissetulek (ost, arvelevõtt jne.) perioodi jooksul – varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel = realiseeritud vara lõppmaksumus Perioodilise arvestussüsteemi eelis on vähene arvestustöö maht. Perioodilise arvestussüsteemi puudused: puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle; ei võimalda avastada varude füüsilisi puudu- ega ülejääke. Äritegevuses on tavaline, et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade

Majandus → Raamatupidamine
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun