ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud
gov.au/institute/level2/course16/lecture129/images/l129_06.jpg http://www.marvistavet.com/assets/images/epidermis_drawing.gif Nahas eristatakse struktuurilt kaht põhilist kihti - epidermist e. marrasknahka ja dermat ehk pärisnahka. Epidermis on naha kõige pindmisem osa paksusega 0,1 - 3 mm. Ta koosneb mitmest rakkude reast, olenevalt struktuurilistest iseärasustest jagatakse viide kihti: basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja sarvkiht. * Basaalkiht paikneb kõige sügavamal ja koosneb silindrilistest rakkudest. Osal selle kihi rakkudest on võime valmistada pruuni pigmenti - melaniini ja neid nim. melanotsüütideks. Melaniin tingib naha värvuse ja selle individuaalsed ja rassilised iseärasused. Päikese toimel tekib pigmenti juurde. Naha päevitumine on kaitsereaktsioon valguse ultraviolettkiirte vastu * Ogakiht koosneb mitmest rakkude reast, milledel on ogakujulised jätked. Basaalkiht ja sellega
moodustavad oligodendrotsüüdid e. lemmotsüüdid närvikiudude ümber müeliinkatte, mis talitleb elektrilise isolaatorina. Perifeerses närvisüsteemis tagavad sama müeliini tootmise ülesande Schwanni rakud. Mikrogliia rakud on teistest gliiarakkudest väiksemad. Nad on piklikud väheste hargnevate jätketega rakud. Mikrogliotsüüdid on kesknärvisüsteemi makrofaagideks. 14. Epidermise kihid Epidermis koosneb 4 kihist, kuid peopesade ja jalataldade epidermisel on veel läikekiht. 1. Sarvkiht (stratum corneum) - pindmine sarvestunud rakude kiht, raku tuum on hävinud, tsütoplasmas hulgaliselt keratiini. 2. Läikekiht (stratum lucidum) 3. Sõmerkiht (stratum granulosum) - piklikud, hävivate tuumadega rakud, mis sisaldavad keratohüaliini sõmeraid. 4. Ogakiht (stratum spinosum) - väikeste ogataoliste jätketega hulknurksete rakkude kiht. 5. Basaalkiht (stratum basale) - prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil. 15
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud (vaba pind kaetud ripsmetega), karikrakud (täidab limatilk), kiilrakud, basaalrakud. Trahhea ja bronhi epiteel. Mitmekihiline – koosneb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud on ühenduses basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3. prismaatiline epiteel – pealmise kihi rakud on prismaatilised, higinäärmete viimajuhas. 4. transitoorne epiteel – epithelium transitionale - eristatakse: pindmine kiht, vahekiht, basaalkiht. Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase
Seedetrakti algusosas, (suuõõnes ja söögitorus) ning lõpuosas (aanuses), suguteedes, katab silma sarvkesta Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel e epidermis koosneb enamasti neljast kihist, kuid mõnes piirkonnas sisaldab lisaks veel ka läikekihti, mis muudab teda eriti tugevaks Sarvkiht – pindmine sarvestunud rakude kiht, rakkudel tuum hävinud, tsütoplasma sisaldab hulgaliselt keratiini Läikekiht – tugevalt värvunud riba, selles kihis ei ole rakud eristatavad Sõmerkiht – piklikud, hävivate tuumadega rakud, rakkude tsütoplasma sisaldab keratohüaliini sõmeraid Ogakiht – hulknurksed väikeste ogataoliste jätketega rakkude kiht Basaalkiht – prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil Naha pinnal, ninapeeglis, seedekanali algusosad, küüned, kapjad, sõrgad Transitoorne epiteel
· jääkainete eritamine uurea jt higi abil · D vitamiini tootmine · neuroretseptsioon nahk on ka meeleelund Naha 3 kihti: 1. epidermis marrasknahk, koosneb peamiselt epiteeli rakkudest, selle all on basaalmembraan basaalkiht üks rakukiht basaalmembraanil, siin tekivad uued rakud ogakiht sees lamellaarkehakesed, algab keratiini süntees sõmerkiht sees keratohüaliini sõmerad läikekiht esineb ainult nn paksus nahas, surnud rakud, sees palju keratiini sarvkiht lamedate, surnud ja täielikult keratiini täis rakkude kiht 3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini langerhansi rakud kuuluvad immuunsüsteemi merkeli rakud moodustavad koos närvilõpmetega Merkeli kehakesi puute- e taktiilseid retseptoreid. 2
Kodune hooldus tagab salongi protseduuride efektiivsema ja pikaajalisema tulemuse. 1.1 Nahk Nahk koosneb kolmest kihist: epidermis ehk marrasnahk, dermis ehk pärisnahk ehk koorium, subkuutis ehk alusnahk (vt. lisa 2) [1: 91]. Epidermis ehk marrasnahk on naha pealmine kiht, see on kõige õhem kiht. Epidermis kaitseb keha nakkuse ja nakatumiste, väliste tegurite eest ning aitab niiskust kinnitada. Marrasnahk koosneb viiest kihist: basaalkiht ehk idukiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja kõige peal sarvkiht (vt. lisa 3). Epidermis kasvab pidevalt, kuna basaalkihis tekivad uued rakud, mis surevad kiiresti ning lükatakse siis sarvkihti. Sarvkihis rakud eemalduvad vähehaaval ning nahk hakkab ketendama. Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Ühtlasi asuvad epidermises melanotsüüdid, mis määravad naha pigmendi, värvuse [2: 12]. Kosmeetikud saavad otseselt mõjutada vaid epidermise pealmist osa, mõningate aparaatide mõjul ka marrasnaha kõige alumist kihti, basaalkihti.
annaabi.ee 
