Kõik kehad langevad ilma õhutakistust arvamata ühte moodi, sõltumatult massist. Vektori projektsiooniks nimetatakse tema "kujutist" teljel. Projektsioon on skalaarne suurus. Projektsioon loetakse positiivseks , kui tema siht ühtib telje sihiga. Vektori summa ja vahe projektsioon on üksikute vektorite projektsioonide summa või vahe. Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise erijuht. Trajektooriks on ringjoon. Tiirlemine kõveruskeskpunkt asub väljaspool keha. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese. Pöörlemine Kõveruskeskpunkt on keha sees näiteks. Maakera pöörleb. Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. 1 radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. Nurkkiirus keha liikumist saab iseloomustada erinevate kiirustega. 1)joonkiirus (tavaline kiirus v=l/t) 2)
Perioodilised liikumised / see tähendab jagamist. Perioodilisteks liikumisteks nimetatakse liikumist, mis korduvad kindla ajavahemiku tagant. Perioodilisi liikumisi võib jagada ringliikumisteks ja võnkumisteks. Ringliikumisel on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjoonel on olemas kõveruskeskpunkt , mille ümber liikumine toimub. Kui kõveruskeskpunkt on kehast väljaspool siis nimetatakse seda tiirlemiseks, kui aga keha sees siis nimetatakse seda pöörlemiseks. Ringliikumist iseloomustavad järgmised suurused: pöördenurka, keha punkti ja kõveruskeskpunkti ühendava raadiuse poolt läbitud nurk. Valem: = l/r. = pöördenurk(1rad) l = kaarepikkus(1m) r = raadius(1m) Radiaan nurgakraadiseks. Valem: xrad=x*180°/ 1rad=1*180°/ =57,3°=57°18' Kraadid radiaanideks Valem: x°=x°* /180° 360°=360°* /180° = 2rad = 6.28rad
RINGJ.LIIKUMINE-KEHA PUNKTIDE TRAJEKTOORIKS ON RINGJOON V SELLE OSA JA MILLE KIIRUSE MOODUL EGA SUUND EI MUUTU.KUI KÕVERUSKESKPUNKT ON KEHA SEES ON TEGEMIST PÖÖRDLIIKUMISEGA.PÖÖRDNURK-NURK,MILLE VÕRRA PÖÖRDUB RINGJOONELISELT LIIKUV KEHA,TRAJEKTOORI KÕVERUSKESKPUNKTI ÜHENDAV RAADIUS.RADIAAN-KESKNURK,MIS VASTAB RINGJOONE KAARELE,MILLE PIKKUS ON VÕRDNE SELLE RINGJOONE RAADIUSEGA.JOONKIIRUS- LÄBITUD TEEPIKKUSE JA LIIKUMISAJA SUHE.NURKKIIRUS-PÖÖRDENURGA JA SELLE SOORITAMISEKS KULUNUD AJAVAHEMIKU JAGATIS.PERIOOD-AJAVAHEMIK,MILLE JOOKSUL LÄBITAKSE ÜKS TÄISRING.SAGEDUS-AJAÜHIKUS TEHTAVATE TÄISRINGIDE ARV.KESKTÕMBEKIIRENDUS-ALATI RISTI JOONKIIRENDUSE VEKTORIGA,SUUNATUD RINGI KESKPUNKTI POOLE,SÕLTUB TRAJEKTOORI KÕVERUSRAADIUSEST,KEHA KIIRUSEST.
1. JOONKIIRUS ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. 2. NURKKIIRUS pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. 3. PERIOOD ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring. 4. SAGEDUS võngete arv ajaühikus (Hz) 5. KESKTÕMBE KIIRENDUS suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. 6. PÖÖRLEMINE - on siis, kui kõveruskeskpunkt on keha sees. 7. PÖÖRDENURK - nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõverkeskpunkti ühendav raadius. 8. VÕNKUMINE üks osa perioodiliselt korduvast liikumisest. 9. VÕNKUMISE LIIGID: vabavõnkumine (toimub süsteemiliste jõudude mõjul) ja sundvõnkumine (toimub välise perioodilise jõu mõjul). 10. VÕNKUMISI ISELOOMUSTAVAD SUURUSED võnkeperiood (1 täisvõnke
Kõverjoonelise liikumise puhul pole keha trajektoor sirge. Ühtlase liikumisega on tegu, kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ringliikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Mida väiksem on raadius, seda kõveram on trajektoor. Kui trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees on tegu pöördliikumise e. pöörlemisega. Pöörlemise korral ei liigu keha punktid kõik mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Teepikkus on võrdne kaare pikkusega. Pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse radiaanides ( rad = 180°). Pöördenurk on kõigil punktidel ühesugune. Joonkiirus (v) on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja
jääv. Impulsi jäävuse seaduse alusel töötavad reaktiivmootorid. Reaktiivmootori tagaosast (düüsist) väljuvad gaasiosakesed omavad impulssi. Vastavalt impulsi jäävuse seadusele saab samasuguse kuid vastassuunalise impulsi reaktiivmootor, mis liigub vastassuunas. 23. Ringliikumine - keha või keha punktid liiguvad mööda ringjoonekujulisi trajektoore. 24. Ringjooneline liikumine (ehk tiirlemine) keha liigub mööda ringjoonekujulist trajektoori. Trajektoori kõveruskeskpunkt asu väljaspool keha (näit. Maa tiirleb ümber Päikese). 2. kursus - mehaanika 25. Pöördliikumine (ehk pöörlemine) Trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. Keha punktid liiguvad mööda erinevaid kõverusraadiusega trajektoore (näit. grammofoniplaadi, saeketta pöörlemine). 26. Pöördenurk kui keha teeb ringjoonelisel liikumisel täisringi, siis on pöördenurk 360°
· Mida näitab füüsikas negatiivsus? Negatiivsus näitab vastupidist suunda esialgsega. · Mis on punktmass? Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. · Mis on liikumine? Liikumine on keha või selle asukoha muutus ruumis. · Nimeta liikumise liigid ja iseloomusta neid! Kulgemine muutub keha asukoht Ringliikumine keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas. Pöörlemine muutub keha asend. Võnkumine muutub millegi asend või kuju perioodiliselt n.ö edasi tagasi. · Mis on taustkeha? Keha või kehade süsteem, mille suhtes uuritavat keha või selle liikumist kirjeldatakse. · Mida näitab kiirus? Keha liikumisolekut iseloomustab kiirus. · Newtoni seadused, ülesanded Newtoni III seadus väidab ,et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega
15. Mehaaniline koguenergia V: Kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. 16. Energia jäävuse seadus V: Suletud süsteemi koguenergia on muutumatu e. jääv. 17. Töö ja võimusus. V: Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub (A=Fs cos). Võimsus näitab töö tegemise kiirust e. kui palju tööd tehakse ajaühikus. 18. Mille poolest erinevad tiirlemine ja pöörlemine V: Tiirlemisel asub keha kõveruskeskpunkt kehast väljaspool, aga pöörlemisel keha sees. 19. Defineeri pöördenurk! V: Pöördenurk () on nurk, mille võrra pöördub keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. (=l/r rad) 20. Defineeri nurkkiirus. V: Nurkkiirus on kiirus, mis näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. Tähis: ühik: 1 rad/s (=2f 21. Defineeri ringliikumise sagedus V: Sagedus näitab, mitu täisringi tehakse ühes ajaühikus. Tähis: f ühik: 1Hz 22
O v1 v v2 v an O Joonis 5. Kiirenduse normaalkomponendi arvutusvalemi tuletamine Olgu v1 = v2 = v st liikumise kiiruse suurus ei muutu. Järelikult on meil tegu erijuhuga, kus kogu kiirendus koosneb normaalkiirendusest. Joonisel on O kõveruskeskpunkt, R aga kõverusraadius. Kahest sarnasest kolmnurgast koostame võrde v s v = , millest avaldame v = s v R R Keskmise kiirenduse suurus on seega v v s s a nk = = , kus on keskmine kiiruse suurus (average speed) t R t t s
Potentsiaalne energia- Energia, mida omavad kehad vastasmõju tõttu. Mehaaniline koguenergia- Keha potensiaalse ja kineetilise energia summa. Energia jäävuse seadus- Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Kehade süsteemi koguenergia ei muutu, vaid jääb konstantseks. Ringjooneline liikumine- Keha punktide liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Pöördliikumine- Trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. Keha kõik punktid ei liigu mööda ühesuguseid kõverustrajektoore. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Nurkkiirus Pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku jagatis. Periood T- Ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring või täisvõnge. Sagedus- Ajaühikus tehtavate täisringide arv.
..+p10=p1+p2+... Impulsi jäävuse v2 seadus +p10 seadus F1=-F2 Seisuhõõrdumine F=G(m1m2/r2) Gravitatisooniseadus Fh=N=mg Liugehõõrdumine p=mv Impulss PERIOODILISED LIIKUMISED Ringliikumise tunnused ja näited- Ringjooneline liikumine on keha liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori, kõveruskeskpunkt väljaspool keha. N: autod kurvis. 2. Pöördliikumise tunnused ja näited- Pöördliikumine on liikumine, kus trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. N: grammofoniplaat. 3. Mis on võnkumine? Näited- Võnkumine on liikumine, kus liikumine toimub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. N: mootorikolvi üles-alla liikumine. 4. Võnkumise liigitus, iseloomustus, näited- *vabavõnkumine toimub
1, 5 k= 1,5 2 2 · · ( x) + ( y) Kõveruskeskpunkt K(x0;y0) Kõveruskeskpunkt K (x0;y0) x0 = x [ y 1 + ( y ) 2 ] · · y ( x) + ( y) 2 · 2 x0 = x(t) y · ·· · ·· x y y x 1 + ( y ) 2 · · y0 = y +
1, 5 k= 1,5 2 2 · · ( x) + ( y) Kõveruskeskpunkt K(x0;y0) Kõveruskeskpunkt K (x0;y0) x0 = x [ y 1 + ( y ) 2 ] · · y ( x) + ( y) 2 · 2 x0 = x(t) y · ·· · ·· x y y x 1 + ( y ) 2 · · y0 = y +
f(x) graafikuga samal pool nimetatakse kõverusringjooneks 6. Kuidas muutub joone kõverusringjoon, kui selle puutepunkt joonega liigub mööda graafikut? Kõverusringjoon väheneb kui ta liigub kõveruskeskpunkti suunas, kõveruskeskpunktist eemaldumisel kõverusringjoon suureneb. 7. Kuidas kõveruse järgi leida kõverusringjoone raadiust? Kõveruse järgi kõverusringjooneraadiuse leidmiseks tuleb leida kõveruse pöördväärtus. 8. Mis on kõveruskeskpunkt? Kõveruskeskpunkt on kõverusringjoone keskpunkt. 9. Mis on evoluut ja evolvent? Evoluut on joon, mille puutujad on antud joone normaalid. (joon, mis koosneb kõverusringjoonte keskpunktidest) Evolvent on joon, mille normaalid on antud joone puutujad. 10. Kuidas saab geomeetriliselt joonestada ringjoone evolventi? 11. Kus tehnikas kasutatakse ringjoone evolventi? masinate konstrueerimisel 12. Illustreerige graafiliselt konkreetse funktsiooni f(x) graafiku baasil Rolle'i teoreemi!
kirjeldamisel ja analüüsimisel. • Liikumine on • keha või selle punkti asukoha muutus ruumis • Taustkeha – keha või kehade süsteem, mille suhtes uuritavat keha või selle liikumist kirjeldatakse • Punktmass – keha mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Liikumise liikideks on: • Kulgemine ehk kulgliikumine ehk translatsioon - muutub keha asukoht • Ringliikumine - keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). • pöörlemine (rotatsioon),- muutub keha asend, on selline ringliikumine, kus keha kõveruskeskpunkt asub keha mõõtmete sees Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. • kuju muutumine ehk kujumine (deformatsioon) jaguneb: plastiline ja elastne • võnkumine (ostsillatsioon). Võnkumisel muutub millegi asend või kuju perioodiliselt (korduvalt)n.ö edasi tagasi ehk keha liigub
Reemo Voltri · Liikumine on · keha või selle punkti asukoha muutus ruumis · Taustkeha keha või kehade süsteem, mille suhtes uuritavat keha või selle liikumist kirjeldatakse · Punktmass keha mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Reemo Voltri Liikumise liikideks on: · Kulgemine ehk kulgliikumine ehk translatsioon - muutub keha asukoht · Ringliikumine - keha trajektooriks on ringjoon. Ringliikumisel on kõveruskeskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). · pöörlemine (rotatsioon),- muutub keha asend, on selline ringliikumine, kus keha kõveruskeskpunkt asub keha mõõtmete sees Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. · kuju muutumine ehk kujumine (deformatsioon) jaguneb: plastiline ja elastne · võnkumine (ostsillatsioon). Võnkumisel muutub millegi asend või kuju perioodiliselt (korduvalt)n.ö edasi tagasi ehk keha liigub
annaabi.ee 
