TÄHED TÄHE ISELOOMUSTUS • Vesinik ja heelium • Termotuumareaktsioonid • Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
Referaat Gliese 581 Gliese 581 c Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581. Gliese 581 bolomeetriline heledus (kogu kiiratav energia nii nähtava valgusena kui soojuskiirgusena) on 1,3 % ehk 77 korda väiksem Päikese omast. Tema läbimõõt on 29 % Päikese läbimõõdust ja mass u. 31 % Päikese omast. Tähe ja planeedisüsteemi kaugus Päikesest on 20,4 valgusaastat. Et täht on Päikesest palju jahedam, kiirgab ta suhteliselt palju soojuskiirgust ja vähe nähtavat valgust, seegi on punakas. Olles M3 spektriklassi kääbustäht, on Gliese 581 umbes 500 korda tuhmim kui Päike. Gliese 581 on küll muutlik täht, tähisega HO Lib, kuid ta muutlikkus on väga väike ning jääb vaatlusvigade piirimaile. Uurimistulemused näitavad, et Gliese 581 c on süsteemi planeetidest kõige põnevam, sest ta jäävat oma ...
TÄHED JA NENDE FÜÜSIKALISED OMADUSED TÄHED · Gaasilised taevakehad · Sisemuses leiab aset tuumasüntees · Kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile, värv oleneb samuti temperatuurist · Vilguvad Maa atmosfääris olevate õhuvoolude tõttu · Tähed on erineva suurusega · Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranze kääbustähti · Ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on grupeerunud galaktikatesse PÄIKE · Maale lähim Galaktika täht · Kääbustäht · Läbimõõt on peaaegu 1,4 miljonit kilomeetrit · Eluiga hinnanguliselt 10 miljardit aastat, praegu on Päike umbes 5 miljardit aastat vana TÄHTEDE SÜND · Areng kestab miljardeid aastaid · Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis võib tiheneda nii, et moodustuvad udukogud · Udukogudes tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma · Nad püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi ja osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks
8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku. Selle käigus tekivad uued plahvatuslikud reaktsioonid, mis paisutavad tähe suureks. Tekib hiidtäht. 9. Tähe tuumas tekivad sellised reaktsioonid, mis annavad vähem energiat (heeliumi tuumad ühinevad süsinikuks ja need omakorda rauaks). Selline täht tõmbub vaikselt kokku valgeks kääbuseks. 10. Pruun kääbustäht tekib, kui algne gaasipilv on väike (termotuumareaktsiooni ei toimu). 11. Mitmiktäht tekib siis, kui algne gaasipilv on väga suur. 12. Mida suurem on tähe mass, seda tormilisem on tema areng ja seda lühem on eluiga. 13. Galaktika on tähekogum, kus on umbes 100 miljonit tähte. 14. Universum on struktuurilt nagu mesilaskärg, mille sõlmedes on galaktikad. 15. Vahemaad, mille valguskiir on läbinud Universumi tekkest saadik, nim. Horisondiks.
Tähtede sünd, elu ja surm. Tekkimine : Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest.Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid). Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Selleks ajaks, kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaa...
on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus, tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta soojust, kui tema pinna temperatuur tõuseb 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid
PÄIKE Päikese mass on Maast 330 000 korda raskem. Päikesesüsteemi massist 759 korda raskem. Läbimõõt 109 korda suurem kui Maal. Päike on tohutu energiaallikas Päikese kiirguse koguvõimsus ehk kiirgusvõimsus on 4 10 26 W. Maale langeb üks kahe miljardik kogu Päikese kiirgusest (Maale jõuab 1 / 2 miljardik osa ). Astronoomia seisukohalt tüüpiline kollane kääbustäht (massilt, läbimõõdult, temperatuurilt). Päike on hõõguv gaaskeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, kus vesinikust tekib heelium ( need on Päikese energia allikaks) Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Edasiste reaktsioonide tõttu on tühine kogus ka raskeid metalle, mis moodustavad massist 2 %. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu.
Seal kus Maale langeb poolvari, on nähtav osake päikesevarjust. Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid, ja tihedused on võrreldavad. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. *väike kaaslasete arv ning aeglane pöörlemine. *Kraatrite olemasolu. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Netuun. *Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. *Pöörlevad hästi kiiresti, suur lapikus Päike: *kollane kääbustäht * on kiirgav gaasikeha, mis koosneb pähiliselt vesinikust ja heeliumist * keskmes toimuvad termotuumareaktsioonid(vesinik muutub heeliumiks, mille tulemusel eraldub soojusenergia)*päikese nn pinnatemp on 55000 kraadi. Kuu: *1 suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis * pinnavorme näeb palja silmaga * rõngasmägede e meteoriidikraatrite olemasolu * puudub atmosfäär * vedela vee olemasolu võimatu * on maa poole keeratud ainult 1 küljega * tihedus väike
tõepoolest muutub. Need tähed pulseerivad paisuvad, tõmbuvad kokku, paisuvad taas jne kindla perioodiga või korrapäratult. Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri (u. 4.2 valgusaasta) kaugusel. Vaatamata sellele, et ta on Päikesele lähim täht, on ta liiga tuhm, et seda palja silmaga vaadelda, kuid tema heledus muutub pidevalt magneetilise aktiivsuse tõttu. Proxima Centauri on punane kääbustäht, mille mass on 8 korda väiksem kui Päikesel, kuid tihedus on 40 korda suurem. Tähtede värvused: Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. Tähe surm: Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab)
Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem. Taevakehade uurimismeetodid Spektraalanalüüsiga saab määrata kiirgavate ja neelavate aatomite hulka ja gaaside keemilist koostist. Tähe heleduse järgi saab määrata tähe atmosfääri temperatuuri.Tähtede temperatuurid jäävad vahemikku 3000 (punane) kuni 30 000°K(sinakas-valge). Päike on kollane kääbustäht, pinnatemperatuur 6000°K. Tähti iseloomustavad suurused Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul, lähim täht on proxima, 4va = 4ly. s = v*t Tähtede kaugust saab määrata ka aastaparalaksi kaudu. Aastaparalaksiks mõistetakse nurka, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi keskmine raadius. Mugavam on kaugust väljendada parsekites[pc]. 1parsek on kaugus, millele vastaks aastaparalaks üks kaare sekund.
rauast, tekivad kraatrid · Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Prototäht-tekkiv täht · Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis
tuumakütuse ja kustub aeglaselt. Valge auk on astrofüüsikas hüpoteetiline taevakeha, mis "sülgab välja" mateeriat, nii nagu must auk neelab mateeriat. Saturni kuul Iapetusel on üks (liikumise poole suunatud) külg süsimust ja teine lumivalge. Hele ala on täis kraatreid, tume on tasane ning ulatub lahtedena heleda ala sisse. 2004. aastal avastati Kentauri tähtkujus universumi suurim teemant. Avastati nimelt valge kääbustäht BPM 37093, mis oli kunagi niisama suur ja hele kui Päike, ent on kokku tõmbunud ning selle südamik koosneb tohutu rõhu all kristalliseerunud süsinikust ehk teemandist. Tähe läbimõõt on umbes 0,6 Maa omast ehk 8000 km, mass aga on sama, mis Päikesel ehk 333 000 Maa massi. Bioloogia Valge toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Valge tuvi on rahu ja Püha Vaimu sümbol. Värvipigmendita loomi nimetatakse
Termotuumareaktsiooniks on vaja kõrget, 100 milj. kraadist temperatuuri. Täht on taevakeha, milles toimuvad termotuumareaktsioonid. Kõik tähed kiirgavad soojust ning valgust. Tähe pinnatemperatuur on ainult 6000 kraadi ja sisemuses miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem. Päike on kollane kääbustäht. Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini. Päikese eluaeg on 11 miljardit aastat, pool on elatud. Kui Päike on muutunud Punaseks Hiiuks, hakkab järgnevalt toimuma tema kokkutõmbumine planeedi suuruseks. Järgnevalt tekib Pruun Kääbus. Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm
Kui suur on nurk? · MAA PÄIKE b - 1,39*106 a - 150*106 Tan alfa = a/b ---- tan alfa = 150*106 / 1,39*106 = 00 31` (minutit) · MAA KUU a - 3500 b 384000 Tan alfa = a/b ---- tan alfa = 3500/384000 = 00 31` (minutit) PÄIKE Päike on täht - kollane kääbustäht Päike asub Maast keskmiselt 150 milj. km kaugusel km kaugusel ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel 99,8% päiksesesüsteemi massist on Päikeses Mass on 2*1030 kg Diameeter 1,4*106 km Pinnatemperatuur 6000 kraadi Keskmes 107 Kiirgab energiat võimsusega 3,9*1026 (W) Kui palju kaotab Päike igas sekundis oma massist? M = 3,9*1026/(3*108)2 = 4,3*109 kg E = m*c2 C = 3*108 m/s W= j/s Igas sekundis toimub 3,4*1038 prootoni süntees heeliumiks
Riina Tamm Teemant imepäraste omadustega süsinik Referaat 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 sissejuhatus..................................................................................................................................3 1. Teemandi üldiseloomustus......................................................................................................4 2. Teemandi leiduvus ja kaevandamine...................................................................................... 5 3. Teemandi erinevad kasutusalad ............................................................................................. 6 Kokkuvõte.................................................................................
Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid). Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust. Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku,
Vabariigis ja Venemaal. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Teadaolev maailma suurim teemant on 3000-kilomeetrise läbimõõduga, kaalub 2,27 tuhat triljonit triljonit tonni ehk 10 miljardit triljonit triljonit karaati (suurim Maa-pealne teemant kaalub 530 karaati), asub Kentauri tähtkujus meist 500 triljoni kilomeetri kaugusel (st valgus liigub sealt siia 50 aastat) , tema ametlik nimi on valge kääbustäht BPM 37093 ja hüüdnimeks biitlite loo järgi Lucy. Topaas Kullane, punakaspruun, värvitu, sinine, roheline või roosipunane. Ta on hinnaline vääriskivi.Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul. Topaasi seostatakse tarkuse, rikkuse ja küllusliku eluga. Ta kiirgab sisemist valgust, mis võidab pimeduse. Meeletasandil soodustab ta uute ideede omaksvõtmist ja annab juurde tarkust
lõhustumisel eralduvad neutronid panevad lõhastuma järgmisi aatomituumi. Ahelreaktsioon tekib enam jaolt rasketuumade lõhustumisel, sest rasketuumades eraldub piisavalt neutroneid [5]. Joonis 1 . Tuumaplahvatus. [18] 4 Noova plahvatuseks nimetatakse noova ehk lähiskaksik tähtede plahvatust. Lähiskaksik tähtedeks on valge kääbustäht ja punane kääbustäht. Punase kääbustähe pinnalt eralub gaas, mis osalt ladestub valgele kääbustähele. Valge kääbustähe gravitatsiooni väli on väga tugev ning punaselt kääbustähelt pärinev vesiniku rohke aine satub sellepärast valge kääbustähe pinnale tugeva rõhu alla, selle mõjul tõuseb temperatuur ja algavad termotuumareaktsioonid. Ladestunud aine paiskub suure kiirusega eemale (umbes 1000 km/s), purske kineetiline koguenergia
Termotuumareaktsiooniks on vaja kõrget, 100 milj. kraadist temperatuuri. Täht on taevakeha, milles toimuvad termotuumareaktsioonid. Kõik tähed kiirgavad soojust ning valgust. Tähe pinnatemperatuur on ainult 6000 kraadi ja sisemuses miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem. Päike on kollane kääbustäht. Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini. Päikese eluaeg on 11 miljardit aastat, pool on elatud. Kui Päike on muutunud Punaseks Hiiuks, hakkab järgnevalt toimuma tema kokkutõmbumine planeedi suuruseks. Järgnevalt tekib Pruun Kääbus.) PÄIKESE REAKTSIOONID- vesinik: 1)p (+) -><- e(-)rasket prootonit vaja 2)n(raske vesiniku tuum) --> neutriino eraldub 1
Praktilistel kaalutlustel on vööndite rajad tõmmatud mitte piki meridiaane, vaid piki neile lähedasi riigipiire või looduslikke rajajooni. Aastaaegade vaheldumine (põhjapoolkera) Tähed Tähtkuju kindlalt piiritletud ruumiline taeva-ala Tähesuurus tähtede näiva heleduse klass. Esimene suurusjärk- kõige heledamad, kõige nõrgemad kuues suurusjärk. Taevakehad tõusevad idast, kulmineeruvad lõunas ja loojuvad läänes. PÄIKE Päike on kollane kääbustäht. Vanus 4,6 biljonit aastat Päike tiirleb ümber Galaktika keskme Galaktika sümmeetriatasandilähedal Tiirlemisperiood 240 miljonit aastat Nüüdisajal liigub ta kiirusega 220 km/s Luige tähtkuju suunas. PÄIKE Kaugus Maast: vähim: 147100 000 km suurim: 152100 000 km keskmine: 150 000 000 km Suurus/energia: raadius: 696'000 km kiirguse koguvõimsus: 3,83*1026 J/s mass: 1,99*1030 kg (99,9% Päikesesüsteemimassist) Keemiline koostis: vesinik (70%), heelium (28%).
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed..................
planetesimaalid(Ø ~100m). Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad ja millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvat üheksa planeeti. Teoreetiliselt oletatakse et planeedi mass jääb 10 28 kg > planeet >1019 kg vahele. Keha mass >1028 kg saavad tema sisemuses võimalikuks termotuumareaktsioonide arenemine, algab ainese helendumine - moodustub pruun kääbustäht. Alla 1019kg ei toimu planeeti moodustava ainese ülessulamist ega gravitatsioonilist diferentseerumist - ei moodustu sfääre. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustamise protsess ligikaudu 4,56 miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning
Tähed erinevad üksteisest heleduselt ja värvilt.Tähtede heledust võrreldakse tähesuuruste abil.Suurem tähesuurus vastab nõrgemale tähele.Liigitatakse järgmiselt: 1.Heledad tähed on Päikesest suuremad; mõne miljardi aasta pärast nad paisuvad ülihiidtäheks ja seejärel plahvatavad supernoovana.Järgi jääb ülitihe, kuid tilluke neutrontäht ehk pulsar.2.Väga heledatest suure massiga tähtedest jääb pärast supernoova plahvatamsit järele must auk.3.Meie Päike on kollane kääbustäht, mis pärast paisumist hiidtäheks paiskab oma gaasümbrise välja- Tekib planetaarudu.Päike muutub kuumaks ja tihedaks valgeks kääbuseks, mis hakkab jahtuma.Tähe asukoht ja liikumine ruumis määratakse koordinaatide, parallaksi, omaliikumise ja radiaalkiiruse abil. Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu.Teades tähe kaugust, on meil lihtne rehkendada tähesuurusest tähe kiirgusvõimsus.Kui veel oletada, et kiirguse spektraalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
