26 Prus pyráster mets-pirnipuu 27 Prus ussuriénsis ussuuri pirnipuu 28 Ríbes nígrum must sõstar 29 Ríbes rúbrum punane sõstar 30 Rúbus fruticósus pampel (aedmurakas) 31 Rúbus idáeus harilik vaarikas 32 Vaccínium angustifólium ahtalehine mustikas 33 Vaccínium corymbósum kännasmustikas 34 Vítis amurénsis amuuri viinapuu 35 Vítis labrúsca põhja-viinapuu 36 Vítis ripária kallas-viinapuu 37 Vítis vinífera ssp. satíva euroopa viinapuu
väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda eerikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. Taimed : o Ahtalehine mustikas o kännasmustikas o mesimurakas o rabamurakas o pohlasordid o harilik jõhvikas o suure viljaline jõhvika sort o sookail o eerika o kanarbiku sordid o talihali o rododendroneid o pohl o leesikas o katavba o smirnov o jaapani vasey, o schlippenbach o kännasmustikas o vaevakask o roomav kadakas o harilik pukspuu o kalifornia ebaküpress o tömbiokkaline ebaküpress o Jugapuu o Hiina kadakas o Keskmine kadakas o Kirju kadakas
porss, tupp-villpea, vaevakask jt tutvustamiseks. Sellesse seltskonda sobiks veel mõni kääbusmänd, peenra pind võiks olla kaetud samblaga, kus vedeleks mõni huvitava kujuga oksakõverik, männijuur või väike känd. Peaks sobima hästi kodumaisest loodusest võõrdunud linnainimestele. · Tarbe-turbaaed dekoratiivsete turbamulda vajavate marjapõõsaste kasvatamiseks. Siia sobivad ahtalehine ja kännasmustikas, mesimurakas, rabamurakas, pohlasordid, hariliku ja suure viljalise jõhvika sordid. Eriti sobilik lastega peredele. Kuid ühes turbaaias võib ka kasutada läbisegi nii indrodutseeritud rododendroneid kui ka kodumaist sookailu, nii ainult õitsvaid põõsaid kui ka marju andvaid. Peaasi, et nad sobiksid omavahel nii suuruse, värvi kui vormi poolest. Väiksemasse turbaaeda valime madalamakasvulised taimed: erika- ja kanarbiku sordid, talihali, tihe rododendroneid, pohl, leesikas jt.
Marja- ja puuviljakultuuride kasvatamine Maailmas kasvab looduslikult mitusada mustikaliiki, kuid vaid üksikud neist sobivad kultuuristamiseks. Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis eelistavad just päikeseküllast kasvukohta. Ahtalehise mustika ja kännasmustika ristamisel on saadud mitmeid kultuursorte, mida iseloomustab hea talvekindlus, ning seetõttu kasvatatakse neid põhjapoolsemates piirkondades. Eestiski on tuntud sellised sordid nagu 'Northblue' ja 'Northcountry'. Siiani ei olnud sellele mustikale antud konkreetset eestikeelset nimetust, kuid botaanika
1. Sammumeetod. 2. Püsiruutude maha märkimine tikkude abil. 3. Ligema naabri meetod. 4. Liikuv kvadrant. 5. Ristimeetod Kõige vähem töömahukas meetod on kas ligema naabri – või siis ristimeetod. 4. Mustikate või jõhvikate või pohla kultuuristamine. Mustikakasvatus Taimeperekond mustikas haarab umbes 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest puhmastest kuni kümnekonna meetri kõrguste puudeni. Sordid Kännasmustikas – 1-5 m kõrgune põõsas; Marja läbimõõt 4-12 mm, värvus mustast kuni hallikassiniseni. Ahtalehine mustikas -10…60 cm kõrged; Marjade läbimõõt on 3-12 mm, värvus läikiv- mustast kuni hallikassiniseni. Kanada mustikas - Sarnane eelmise liigiga. Põõsad 10…115 cm. Viljad on sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas - Põõsaste kõrgus 10…150 cm. Vahakirmega kaetud siniste marjade läbimõõt on 8-10 mm.
Õitseb üheaegselt kollase rododendroniga ning seetõttu võib neid kasutada koos. Lisaks eeltoodutele on olemas veel mitmeid teisi suvehaljaid rododendroniliike ning sorte. Põõsasmustikas Ka põõsasmustikad kuuluvad hapulembeste taimede hulka ning kasvatatakse valdavalt marjakultuuridena. Mustikate kasvatamine Eestis alles võtab hoogu ning levib kolletena peamiselt lõuna-Eestis. Mustikapõõsas võib lisada mitmekesisust ka turbaaiale. Enamlevinud põõsasmustika liikideks on kännasmustikas (Vaccinium corymbosum), mis saavutab kõrguseks 1 ....3 meetrit, meenutades sõstrapõõsast, ning ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), mille kõrguseks on 0,2 ... 0,6 m. Mainitud liikidel esineb veel ka mitmeid sorte. Põõsasmustikate kasvatamiseks sobivad kasvukohad on · happelise reaktsiooniga (pH 4,5 .... 5,5), kerge lõimisega hea õhustatavusega ning vett hästi läbilaskvad saviliivad ning liivsavid; sobivad ka ammendatud turbaväljad
Taimed istutatakse ridadena. Liigid Ahtalehine mustikas – Vaccinium angustifolium. Kuni 0,6 m kõrgune mais valgete kuni punakate õite ja augustis maitsvate sinimustade, suurtes kobarates asuvate marjadega heitlehine hargnev põõsas, mis värvub varasügisel väga erepunaseks ja püsib sellisena peaaegu kuu aega. Eelistab valgemaid kasvukohti, mullastiku suhtes vähenõudlik, Eestis külmakindel ja perspektiivne marjakultuur. Kännasmustikas – Vacciunium corymbosum. Kasvab kuni 1,5-1,8 meetri kõrguseks, mais, juunis puhkevate õrnroosade piklike õiekobaratega põõsaks, kelle ererohelised lehed muutuvad sügisel leekivpunaseks kuni pronksjaks. Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort.Viljad valmivad augustis, õitsema hakkab kolmeaastaselt. Vajab kergeid, niiskeid, happelisi muldasid. Ei talu liigniisket üleujutatud kasvukohta. Vajab talvekatet. Kanada mustikas – Vaccinium myrtilloides
2.8 Nõmmeaed Bastioni kaitsevalli põhjapoolses osas asub nõmmeaed, kus kasvavad hapulembesed, peamiselt kanarbikuliste sugukonda kuuluvad taimed. Kokku on nõmmeaia kollektsioonis 8 63 taksonit. Nõmmeaias saab tutvuda narbiku (Bruckenthalia spiculifolia) ja kaljupalukaga (Loiseleuria procumbens), mis on oma perekonna ainsad esindajad. Varakevadel õitsevad eerikate sordid ja jaapani õisküüvits, mais eerika sordid, rodod ja kännasmustikas, juunis talihali ja narbik, juulis püharbik ja kanarbiku varasemad sordid. Kanarbiku kesk- ja hilissordid pikendavad nõmmeaia õitsemisaega novembrini. Lamava talihalja erksad punased marjad kaunistavad kollektsiooni sügisel kuni lumeni. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaias harilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). 2.9 Samblaaed Sammalde salapärase maailmaga saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval,
Aedmaasikas roosõielised kasvukoht, u. 20 cm eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ja Harilik jõhvikas mustikalised valgusküllast u. 15-30 cm sobib viljakas, turbasegune (hapu) muld, pigem niiske kui kuiv maapind, kasvab nii poolvarjus kui Kännasmustikas mustikalised ka päikese käes 1-1,5m Värvus Dekoratiivsus Valge peakapsa dekoratiivsuseks on tema valge ümar vorm Punase peakapsa punane kuni dekoratiivsuseks on tema sinakasvioletne ümar vorm ja värvus dekoratiivsuseks on rohekasvalge lillkapsa õisik
annaabi.ee 
