Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kännasmustikas" - 9 õppematerjali

kännasmustikas – 1-5 m kõrgune põõsas; Marja läbimõõt 4-12 mm, värvus mustast kuni hallikassiniseni.
thumbnail
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27...

Aiandus
145 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kiviktaimla ja turbaaia võrdlus

Sellesse seltskonda sobiks veel mõni kääbusmänd, peenra pind võiks olla kaetud samblaga, kus vedeleks mõni huvitava kujuga oksakõverik, männijuur või väike känd. Peaks sobima hästi kodumaisest loodusest võõrdunud linnainimestele. · Tarbe-turbaaed dekoratiivsete turbamulda vajavate marjapõõsaste kasvatamiseks. Siia sobivad ahtalehine ja kännasmustikas , mesimurakas, rabamurakas, pohlasordid, hariliku ja suure viljalise jõhvika sordid. Eriti sobilik lastega peredele. Kuid ühes turbaaias võib ka kasutada läbisegi nii indrodutseeritud rododendroneid kui ka kodumaist sookailu, nii ainult õitsvaid põõsaid kui ka marju andvaid. Peaasi, et nad sobiksid omavahel nii suuruse, värvi kui vormi poolest. Väiksemasse turbaaeda valime madalamakasvulised taimed: erika- ja kanarbiku sordid, talihali, tihe rododendroneid, pohl, leesikas jt....

Haljastus
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kiviktaimla ja turbapeenar

Talvekatet ei tohi panna liialt vara, maapind peaks juba külmunud olema. Äravõtmisega ei tohi samuti kiirustada. Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda eerikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. Taimed : o Ahtalehine mustikas o kännasmustikas o mesimurakas o rabamurakas o pohlasordid o harilik jõhvikas o suure viljaline jõhvika sort o sookail o eerika o kanarbiku sordid o talihali o rododendroneid o pohl o leesikas o katavba o smirnov o jaapani vasey, o schlippenbach o kännasmustikas o vaevakask o roomav kadakas o harilik pukspuu o kalifornia ebaküpress o tömbiokkaline ebaküpress o Jugapuu o Hiina kadakas o Keskmine kadakas o Kirju kadakas...

Aiandus
60 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Turbaaed

Lisaks eeltoodutele on olemas veel mitmeid teisi suvehaljaid rododendroniliike ning sorte. Põõsasmustikas Ka põõsasmustikad kuuluvad hapulembeste taimede hulka ning kasvatatakse valdavalt marjakultuuridena. Mustikate kasvatamine Eestis alles võtab hoogu ning levib kolletena peamiselt lõuna-Eestis. Mustikapõõsas võib lisada mitmekesisust ka turbaaiale. Enamlevinud põõsasmustika liikideks on kännasmustikas (Vaccinium corymbosum), mis saavutab kõrguseks 1 ....3 meetrit, meenutades sõstrapõõsast, ning ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), mille kõrguseks on 0,2 ... 0,6 m. Mainitud liikidel esineb veel ka mitmeid sorte. Põõsasmustikate kasvatamiseks sobivad kasvukohad on · happelise reaktsiooniga (pH 4,5 .... 5,5), kerge lõimisega hea õhustatavusega ning vett hästi läbilaskvad saviliivad ning liivsavid; sobivad ka ammendatud turbaväljad...

Aiandus
64 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mustikate kasvatamine

Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis eelistavad just päikeseküllast kasvukohta. Ahtalehise mustika ja kännasmustika ristamisel on saadud mitmeid kultuursorte, mida iseloomustab hea talvekindlus, ning seetõttu kasvatatakse neid põhjapoolsemates piirkondades. Eestiski on tuntud sellised sordid nagu 'Northblue' ja 'Northcountry'. Siiani ei olnud sellele mustikale antud konkreetset eestikeelset nimetust, kuid botaanika...

Põllumajandus
39 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Puuvilja- ja marjataimede nimekiri

26 Prus pyráster mets-pirnipuu 27 Prus ussuriénsis ussuuri pirnipuu 28 Ríbes nígrum must sõstar 29 Ríbes rúbrum punane sõstar 30 Rúbus fruticósus pampel (aedmurakas) 31 Rúbus idáeus harilik vaarikas 32 Vaccínium angustifólium ahtalehine mustikas 33 Vaccínium corymbósum kännasmustikas 34 Vítis amurénsis amuuri viinapuu 35 Vítis labrúsca põhja-viinapuu 36 Vítis ripária kallas-viinapuu 37 Vítis vinífera ssp. satíva euroopa viinapuu...

Aiandus
2 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Mustika istanduse rajamine

Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja...

Põllumajandus
33 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Metsamarjakasvatus eksam vastused

05.15. 1. Metsa kõrvalkasutusest 1920-30ndail aastail  Metsa kõrvalkasutuse kohta enne sõda publitseeritud andmed puuduvad. Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed....

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Tartu Ülikooli botaanikaed

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................. 6 2.4 Alpinaarium............................................................................................... 6 2.5 Rosaarium...

Põllumajandus taimed
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun