kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose elulooläbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud
tegevust sõjas, lahata nende võitude ja kaotuste põhjusi - et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest
tegevust sõjas, lahata nende võitude ja kaotuste põhjusi - et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest
Traditsioonilise arusaamise kohaselt tähendas tõotatud maast ja Jumala presentsi sümboliseerivast laekast eemalolek mitte midagi muud kui eemalolekut Jumalat ja tema lunastusest ja pagendust paika, kus ei ole Jahvet, kus Jahve ei õnnista, ei kõnele ja vaikib, sest tema võim ei ulatu võõrale maale. Teosed eksiili ajal: deutronomistlik ajalooteos /alged/. Jeremija nutulaul. Hesekiel- preesterlikest ringkondadest pärist. Deutorojesaja- kuulutas küüditatute tagasipöördumist. Kyrost on nimetatud messiaks. Mitte see messias, keda juudid ootasid, vaid kui jumala tööriist, kes lõpetab eksiili. Kyros vallutas babüloonia ja andis loa, et juudid saaksid tagasi pöörduda. "Kyrose edikt", sest alles Dariuse ajal anti luba. Religioonis: muutused jumalakultuses. Pildid keelatud, ka kujutised, kujud, inglid jne. Kujunes välja monoteism. Nüüd teisi jumalaid pole, vaid Jahve on ainuke jumal. Sabbati pidamise kultus areneb. Päritolu ei ole võimalik kindlaks teha
Kyros sai surma ja Xerxes jäi võimule. Sõjaväepealikud olid väga võimekad. See kõik näitas, et kreeklaste sõjakunst on endiselt pärslaste omast parem ja see tekitas kreeklastes uhkust. See teadmine kujundas nende meelsust ja sealt tuli idee, et kui kreeklased suudaksid oma jõu ühendada, siis saaks pärslastest jagu. See idee kestis kuni Alexander Suureni, kes tegi selle idee ka pm teoks. See tõi kaasa Sparta ja Pärsia suhete halvenemise, kuna spartalased olid Kyrost toetanud. Algas Pärsia- Sparta sõda. Sparta liider oli Agesilaos. Ta võttis ette sõjaretke Väike-Aasiasse ja oli edukas. Pärslased panid kogu oma rahad mängu, et Kreekas kujundada Sparta vastane liit, kuna lahinguväljal neil õnne ei olnud. Sealt sai alguse Korintose sõda. Samal ajal ateenalased taastasid ennast sellest rahast. Selle sõja lõpuks sõlmiti rahuleping, kuningarahu. See oli Xerxese rahu. See taastas Sparta hegemoonia, kes katkestasid oma liidu Pärsiaga
leppel hakkas koguma seda sõjaväge kreekas peloponnososel, 10 tuhat peloponnosose hopliiti. Selle sõjaväega tungisid Babülooniasse välja Cunaxa lahingus, sai surma, kreeka 10 tuhat palgasõdurit näitasid ennast ülimalt võimelikult, reeturilikkult tapeti .nende pealikud, nad valisid uued pealikud, Xenophoni, liikusid musta mere äärde, ja kreekasse tagasi . Poliitilises mõttes tõi see sõjaretk kaasa, sparta ja pärsia suhete halvenemise. Spartalased olid Kyrost toetanud, kuid ta kaotas selle. Algas pärsias sparta sõda, spartalased kelle liidriks tõusis toona Agesilaos, kes sisuliselt 399-361 üks kahest sparta kuningast, kõige mõjukam mees.,võttis ette sõjaretke väike-aasiasse, rüüstas Sardist ja oli edukas seal. See omakorda tähendas seda, pärslased panid ära kõik oma asjad mängu , et kujundada sparta vastane liit, altkäemaksudega jne.Suutsid moodustadada koalitsiooni, teebalased, ateenlased, argoslased, ja korinthoslased. Siit sai