armukeseks hetäär Thaïs; 324 e.Kr. pärslastega abiellumise kampaania käigus sai pärslanna; hiljem oli ta abikaasaks ühe teise diadohhi tütar Eurudiki; neljas naine oli makedoonlanna Berenike) 283-246 e.Kr. Ptolemaios II Philadelphos (Ptolemaios I ja Berenike poeg; abiellus esiteks Lysimachose tütrega; teiseks naiseks võttis oma õe Arsinoe II). 246-221 e.Kr. Ptolemaios III Euergetes (Ptolemaios II ja ta esimese naise poeg; abiellus Kyrene (tänases Liibüas) printsessi Berenike II-ga, kes oli tapnud oma esimese mehe, sest too oli saanud Berenike II ema armukeseks). 221-203 e.Kr. Ptolemaios IV Philopator (Ptolemaios III ja Berenike II poeg; tema abikaasaks sai ta õde Arsinoe III). 203-181 e.Kr. Ptolemaios V Epiphanes (Ptolemaios IV ja Arsinoe III poeg; abiellus Süüria valitseja Antiochos III tütre Kleopatraga). 181-145 e.Kr
Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Sokratese surma- aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28 aastane. Ta lahkus kodumaalt ja tuli Ateenasse tagasi alles 12 aasta pärast. Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses, Kyrenes, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Muljed ja teadmised, mis Platon Egiptusest sai, etendasid ta teaduslike ja poliitiliste vaadete kujundamisel tähtsat osa. Sealt saabus ta Kyrene rannikule Aafrikas. Siin puutus ta kokku kreeka astronoomi ja asjatundjaga muusika-akustika alal. Sellele järgnes reis nn Suurde Kreekasse, mis asus Lõuna-Itaalias. Sellel reisil puutus ta kokku Pythagorase õpetusega. Sealt sõitis ta Sitsiiliasse. 387.aastal eKr, neljakümneaastaselt tuli ta Ateenasse tagasi. Üksteist aastat Sokratese surmast oli möödunud, kui ta saabudes Ateenasse asutas 387. eKr Ateena linna lähedalt loodesse jääva heeros Akademose pühamus oma
Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all.Sokratese surma-aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg.Ta oli sel ajal 28 aastane.Ta lahkus kodumaalt ja tuli Ateenasse tagasi alles 12 aasta pärast.Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses,Kyrenes,Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.Muljed ja teadmised,mis Platon Egiptuses sai,etendasid ta teaduslike ja poliitiliste vaadete kujundamisel tähtsat osa.Sealt saabus ta Kyrene rannikule Aafrikas.Siin puutus ta kokku kreeka astronoomi ja asjatundjaga muusika-akustika alal.Sellele järgnes reis nn Suurde Kreekasse,mis asus Lõuna-Itaalias.Sellel reisil puutus ta kokku Pythagorase õpetusega.Sealt sõitis ta Sitsiiliasse.387.aastal e.m.a.,neljakümneaastaselt tuli ta Ateenasse tagasi.Saabumise järel asutas ta oma kooli,mis sai nimeks Akadeemia.Seal kasvas ja küpses Platoni suurima õpilase Aristotelese geenius
Tema muusika oli Apolloni oma vastand. Ta oli ka vilepilli leiutaja või leidja. Ta valdas ka arstikunsti. Tema nooled tõid ka tõvesid. Sageli oli kultustiitel Snintheus, hiire v rotitapja. Askleipos oli tema sigitis ja ka arstikunsti jumal. Kentaur Cheiron kasvatas ta üles. Ta oli nii hea, et suutis inimesi ellu äratada ja Zeus tappis ta siis. Üks Apolloni poeg oli veel, see oli seoses karjakasvatusega. Apollonil oli armastatu Kyrene. Sealt sündis poeg Aristaios (täh parim), ta oli karjade kaitsja huntide eest, püüniste leiutaja ja mesinduse jumal kaa veel. Appollon on tegelikult kaitsja kurja eest- tõvede ees, karjale halva tegemise eest, sambad ja väravad. Propylaios- väravaesine. Kuna ta kaitses ka riiklikust, siis see oli seos oraaklitega. Kuna Delfi oraaklid kinnitasid riigikorda. Kuna ta on noor kuju, siis ta on ka noormeeste kaitsja, kes saavad kodanikuks. Seega oli ta ka
Selinus, Akragas). Lõuna-Itaalia tähtsamad linnad rajati VIII saj lõpul ja VII saj esimesel poolel. Need olid: Rhegion, Kroton, Sybaris, Taras. Egeuse põhjarannik (Traakia rannik) ja Musta mere väinad asustati kreekklastega samuti VIII sajandist alates (Byzantion rajati 670datel). Ulatuslikum kolonisatsioon Musta mere rannikul algas VII sajandil. Siin kujunesid peamiselt Mileetose kolooniad: Sinope, Pantikapaion, Olbia jt. Aafrika ranniku tähtsaim koloonia Kyrene Liibüas rajati 630datel. VII sajandi lõpust pärineb ka kreeklaste kaubanduslik baas Naukratis Niiluse deltas. Vahemere lääneosas domineerisid foiniiklased (kartaagolased). Tähtsaim kreeka linn Massalia (Marseille) rajati u. 600. Kultuuriline ja tehnoloogiline areng - Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" ning Hesiodose poeemid "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" pärinevad arvatavasti VIII VII sajandist. - VII sajand on tuntud kui orientaalne periood kreeka kunstis.
suudmealal, Pantikapaion Krimmis Kertsi poolsaarel ja Sinope Anatoolia põhjarannikul. Ida suunas, kus võimutsesid tugevad riigid (Süüria, Liibanoni ja Palestiina rannikualad olid toona Assüüria ülemvõimu all), polnud kreeklaste massiline kolonisatsioon võimalik. Kuid Egiptuse vaarao Psammetichose loal rajasid eri linnadest pärit kreeka kaupmehed Niiluse deltas Naukratise linna. Umbes samal ajal 630. a. paiku asutasid Thera saare elanikud Kyrene linna Liibüas. Läänepoolsete kreeka kolooniate seas tõusis hiljem olulisena esile Väike-Aasia rannikulinna Phokaia elanike poolt u. 600. a. paiku rajatud Massalia. Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnadega võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid emalinnaga tihedad ja enamasti sõbralikud suhted, ühised kombed ja kultused
uus- Banylonia, Nebukanetsar, alistas Juuda vasallsõltuvusse 597, aga kui nad mässu alustasid, 586 Nebuka surus vastutõusu maha, hävitas Jeruusalemma ja hävitas Jahve templi. 539 Kyros, võttis Babylonia ära, näitas end kõigi jumalate lemmikuna näidata, lubad juudalastel kodumaale tagasi pöörduda. Dareios I ajal taastasid oma asjad. 20.03 puudu võta teiseist konspektist. Kreeka kolooniad. Masaalia( Marsei )' 7 saj II poolel oli Kyrene lõuna-aafrikas Kreeta ja Hera saar. Neukratis, egiptuses Niiluse deltas, hakkasid kohalike asemel seal elama ja orjastasid nad. küllaltki tugev Egiptuse riik. Egiptuse kuningad lubasid kreeka kaupmeestel tulla siia Niiluse deltasse, said oma linna ja maa, erinevatest kreeka linnadest pärit kaupmeeste asula, lepingulistes sidemetes Egiptuse kuningavõimu ja riigiga. Said kasu sellest loast mis neile siin oli antud, kasu oli vastastikune
annaabi.ee 
