minu küla Afiksaal- ehk aglutineeriv keel kirundi keel (nigeri-kongo kk) Yabiguriye abãna. Y- a- bi- gur- i- ye C1 PST C8.them buy APPL ASP abãna. C2.children Ta ostis need lastele. Fusiivne ehk flekteeriv keel • nt slaavi ja germaani keeled • vene (idaslaavi) sobaka ‘koer’ sobak ‘koer, pl, genitiiv’ sobak-am ‘koer – pl, daativ’ Polüsünteetiline keel kwakiutli (kõneldakse Vancouveri saarel; Itkonen 1996: 64, 68) kwixidiqs kwi- xid- i- q- s lööma pret tema obj instr 'Ta lõi teda sellega.' łałalamadziłəlaənλaxa wats'i ła- łal- amadz- ił- red surnud.olema kaus põrandal əla- ənλa- x- a wats'i kont mina obj det koer 'Olen korduvalt üritanud tappa põrandal olevat koera.' Keelekontaktid
igalpoole ette ja taha igasuguseid grammatilisi tunnuseid. Fusiivne ehk flekteeriv keel: slaavi ja germaani keeled, nt vene(idaslaavi), kõik omadused sulavad grammatiliselt kokku ühte vormi. Eesti keel: nii aglutineeriv kui ka fusiivne. Nt kirja-stma-ma-tu-te-le-gi. Aga samas jõgi, jõe, jõge, jõkke, jõge- de-le-gi, jõe-le-gi. Enamasti paljud maailma keeled ebapuhtad. Polüstünteetilised keeled: liidavad kokku palju erinevaid sõnu ja tüve, ka tegusõnu. Nt kwakiutli keel(Vancouveri saarelt), ka eskimo ja grööni keeled põhjapool. Sarnane eestikeele liitsõna moodustusele, aga veel samm kõrgemal sellest. 3) Areaalne liigitus keeleliidud, Nt Balkani keeleliit(kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm) keelkond on sama, aga keelerühm erinev. Liigitus sele järgi, kus mingit keelt räägitakse.
Leiab, et kultuur on nagu indiviidki, püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. 3 puhast mudelit, mis maailmas kehtivad ja kolm rahvast, kes neid kõige rohkem iseloomustavad: 1) apolloonlik – zuni indiaanlased, kes elavad Usas New Mexicos, inimesed on mõõdukad, austavad rituaale, lähtuvad kõige hindamisel ja tegutsemisel intellektuaalsest algest – enne mõtlevad kui teevad, neid miski ei eruta, panevad tuima kõiges aga mitte suvaliselt 2) dionüüslik – kwakiutli indiaanlased, kes elavad Loode-Ameerikas, Kanada lääneosas, inimesed on kõik ekstaatilised, paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajel, ei mõtle järgi, mida teevad, kõik on ülevoolav ja kogu elu on selline. 3) iakchoslik mudel – dobude rahvas, elavad Melaneesias, Okeaanias, nad on salapäratsevad ja skisofreenilised. Mõistuse häält ei ole, kõik emotsioonide näol, kuid hullemad kui kwakiutlid. Teooria, millele Benedict põhineb, ongi laenatud
Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria R. Benedict (1887-1948) ,,Kultuurimudelid" (1934) kultuur nagu indiviidki on enam vähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Sellepärast on rahvus eristatav, sest seal on psühholoogiline ühtsus. Kultuurimudelid: 1) apolloonlik mudelit esindavad zui indiaanlased New Mexicos; püüavad kõike võtta läbi mõistuse: mõõdukad, austavad rituaale. Läbimõtlevad ja tunnete põhjal ei tee otsuseid. 2) dionüüslik mudelit esindavad kwakiutli indiaanlased; emotsioonid esmatähtsad, ekstaatilised, paranoilised, käituvad tunnete ajel. 3) iakchoslik mudelit esindavad dobu indiaanlased, kes elavad Indoneesias; salapäratsevad, skisofreenilised, kõik põhineb emotsioonidel (tänapäeva mõistes nn hullud). tuleneb indiviidi psühholoogilisest mudelist, mis tõstetakse kollektiivi tasandile Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead (1901-1978). Esimesi ettekandeid tegi soorollide erinevusest maailmas. Uuris
1934 ,,Kultuurimudelid"- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus. Psühholoogiline ühtsus tagab ka kultuuri ühtsuse. Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist mudelit, mille alusel peamiselt tegutsetakse: · apolloonlik(USA, New Mexico osariik, kus elavad mõõdukad ja traditsioone armastavad zuni indiaanlased), · dionüüslik (Loode-Ameerika kwakiutli indiaanlased, kes on ekstaatilised ja paranoilised, kõik teod on ajendatud tunnetest) · iakcholik (Meloneesia Okeaanias, dobud, kes on emotsionaalse dominandiga, kuid samas salapäratsevad ja skisofreenilised) Nende mudelite aluse töötas välja Nietzsche. Tänapäeval ei peeta seda kultuuri mudeli teooriat väga pädevaks, toetub liiga kitsastele alustele ning kinnistab rahvaste stereotüpoliseerimist. Psühholoogiline antropoloogia- Margaret Mead
psühholoogiline mudel. Mingi rahva ühendab tervikuks just mingi psühholoogiline mudel. See mudel tuleneb omakorda mingi indiviidi mudelist. Ta määratleb kultuuri läbi indiviidi. 3 puhast mudelit: apolloonlik – nt zunide indiaanlased, kes elavad USA’s New Mexico. Inimesed on mõõdukad, rituaale austavad, lähtuvad kõige tegutsemisel intellektaalsest algest. Miski neid ei eruta, ei käitu suvaliselt. dionüüslik – esindavad kwakiutli indiaanlased elavad Loode-Ameerikas. Kõik on paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajal. Ei mõtle üldse. Kõik on kogu aeg ülevoolav. iakchoslik – dobud, kes elavad Okeaanias. Salapäratsevad ja skisofreenilised. Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt. Tähtis mõjutaja on ka Nietzche. Tähtus on see, et tol hetkel, et tema raamat esindab psühholoogilise suuna läbimurrakut. Kultuuri uurida ei saa sellise teooria järgi. Psühholoogiline antropoloogia
annaabi.ee 
