Aeg Sissejuhatus · Mis on aeg? · Millega mõõdetakse aega? · Erinevad kellad Liivakell Vesikell Päikesekell Kell Mis on aeg? · Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. · Ajal on ka suur ühiskondlik tähtsus: tal on majanduslik väärtus ("aeg on raha") ning inimesed tajuvad aega kui piiratud ressurssi. Millega aega mõõdetakse? · Aja mõõtmist täiustati kalendrite ja kelladega väljatöötlemisega mis on edendanud teaduse arengut. · Maailmas on erinevaid kellu millega mõõdetakse aegu nagu: kronomeeter, aatomkell, pendelkell, kvartskell, kell, uur, päikesekell, veekell ja liivakell. · Ühikud: sekund, minut, tund, päev, nädal, kuu (kalender), aasta, sajand ja poolestusaeg ...
voolab". Veekella skaala jaotati 24 osaks ning sellega hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Seda kella kutsuti klepsüdraks. Hiljem on tehtud ka taskuveekelli. Keskajal tulid kasutusele liivakellad, nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. (Sellest räägid eraldi peatükis) Rataskellad võeti kasutusele 1500 aasta paiku, mida käivitati pommide ja vedrudega. Nende kelladega oli võimalik mõõta sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19.sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20.sajandi esimeses veerandis. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskell säilitab suure täpsusega võnkesageduse. See kell eksib ühe sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse aatomkelli, mis on kvartskell koos aatomresonaatoriga. Neil kelladel on mõõteviga 100 000 aasta kohta 1 sekund. 4 Viitamine??? Kui sa ise neid lauseid välja ei mõelnud, vaid võtsid kuskilt, sa peab
Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. • Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. • Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskristall säilitab suure täpsusega võnkesageduse. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga). Mõõteviga on neil ca 1s 100 000 aasta kohta. Nimetus Väärtus Universumi vanus 1018 s 1011 a Üks aasta 3,16 . 107 s Üks ööpäev 8,64
Omadused: 1) Andurivaba asendijuhtimine sammu täpsusega 2) Digitaalne kiiruse ja asendi impulssjuhtimine. 3) Kiirus võrdeline juhtimpulsside sagedusega. 4) Suur moment ka väikestel kiirustel. 5) Lihtne ja soodsa hinnaga juhtelektroonika. 6) Mootor arendab ise hoidemomenti – puudub mehaanilise piduri vajadus. Eelised 1) Hea dünaamika. 2) Blokeerumine ei kahjusta mähiseid. 3) Pikk eluiga. Kasutusalad 1) Printerid. 2) Plotterid. 3) Kettaseadmed. 4) Väikesed robotid (kuni 10 kg). 5) Kvartskellad. 6) CD mängijad. 7) Sularahaautomaadid. Režiimid 1) Täissamm. 2) Poolsamm. 3) Mikrosamm. 4) Wave drive. Alalisvoolu mootori juhtimine Alalisvoolumootori pöörlemissagedus sõltub pingest. Kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni (Pulse width modulation - PWM). 79. Mis on H-sild, tööpõhimõte? H-sillas tüürivad mootori pöörlemiseks vajalikku voolu neli transistori (või nende gruppi). H-silla elektriskeem meenutab H-tähte - sellest ka nimi
Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. · Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. · Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskristall säilitab suure täpsusega võnkesageduse. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga). Mõõteviga on neil ca 1s 100 000 aasta kohta. Reemo Voltri Nimetus Väärtus Universumi vanus 1018 s 1011 a
jm.)Avasta min e : Si ühendite kasuta min e iidsete st aeg a d e st (klaas, ehitus m at erjal) :Si lihtainena: es m a k or d s elt eraldatud 1811 Gay Lussa c . Saa min e : Liiva ja sö e (koksi vm.) se g u kuumuta mi s el . Kvartsi ja kvartsklaa si kasutataks e ; paljud e s UVsea d m e t e s (sh. kvartslam p, sp ektraalaparatuur) , ultrahelis e a d m e t e s , kvartskellad (levinuim kellatüüp) , laborinõud , kütteele m e ntid e ümbris e d . Kasut. sooju ste h nika s (ahjud e, termo p a arid e vood erdis e d ; p õletidetailid, reaktiivmo otorite düüsid jm.), abrasiiv ja isolatsiooni m at erjaliden a. Räni on eluks vajalik ele m e nt (nii taimed el e kui loom a d el e ) . Biol. funktsioon on arvatava sti paljutahuline, kuid eriti (nii loom a kui taimeriigis) on ilmne tema struktuure (kude sid) tugevdav funktsioon
Kella käiku reguleerib pendel. Suur samm kellade täpsuses oli Galilei töödel pendli uurimise alal, kui leiti seos pendli pikkuse ja võnkeperioodi vahel. Siis sai juba täpsemalt fikseerida sekundi pikkust. Hiljem hakati kasutama pommide asemel vedrusid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Elektrikella energia saadakse patareist, mis paneb tööle kaks elektromagnetit, mis nende vahel asuvat ankrut kordamööda külge tõmbavad. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Kvartskella energia saadakse elektroonsest generaatorist, mis käivitab elektrimootori. Generaatori sagedust aitab püsivana hoida generaatori poolt võnkuma pandud kvartskristall, sest kvartskristalli omavõnkesagedus on väga püsiv, ega olene oluliselt sundiva jõu sageduse muutustest. Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta. Tänapäeval kasutatakse nn. aatomkelli (kvartskell koos aatomresonaatoriga).
sula SiO2 tardumisel → amorfne värvitu mass (kvartsklaas) kvartsklaas: väikese soojuspaisumiskoefitsiendiga, inertne, “puhas pind”, väike lahustuvus laseb läbi UV-, vähem IP-kiirgust piesoelektrilised omadused (elektrivälja toimel kvartsplaat deformeerub) Kvartsi ja kvartsklaasi kasutatakse paljudes UV-seadmetes (sh. kvartslamp, spektraalaparatuur) ultraheliseadmetes kvartskellad (levinuim kellatüüp) laborinõud kütteelementide ümbrised Silaanid SinH2n+2 (ränivesinikud) n=1-8 - küllastunud süsivesinike analoogid, kuid ebapüsivamad Kõrgeim tuntud silaan – oktasilaan Si8H18 Monosilaan SiH4 ja disilaan Si2H6 – värvitud, ebameeldiva lõhnaga gaasid, ülejäänud silaanid – värvitud, väheviskoossed, mürgised lenduvad vedelikud, väga ebameeldiva lõhnaga Pürofoorsed; juba disilaan plahvatab õhuga kokkupuutes
annaabi.ee 
