Wynton oli teine poeg kuuest lapsest selles peres. Kolm tema venda said ka kuulsateks jazz meesteks. Trompetil hakkas ta õppima mängima juba kuue aastaelt. Juba 14- aastaselt esines Wynton koos Uus Orleansi philarmoonia orkestriga ilusa konterdi. Õppis Wynton Juilliardi koolis, kus ta sai ka bändi `'Jazz Messenger'' muusikuks. 1981. Aastal esineb Marsalis kvartetis koos Herbie Hancock, Ron Carter ja Tony Williamsiga. Nendega salvestab ta ka oma esimese albumi kui bändi liider. Järgnevatel aastatel esines Wynton selliste legendidega nagu seda on Sarah Vaughan, Dizzy Gillespie, Sweets Edison, Clark Terry ja Sonny Rollins. 1982. Lahkub Wynton kvartetist ja asutab oma kvinteti kus osaleb ka tema vend, kuid juba järgmisel aastal ta teeb jälle koostööd Hancockiga ja esineb ansampliga `'V.S.O.P''. Samal aastal saab Wynton ka oma esimese ''Grammy'' preemia
Kontsert poleks olnud üldse nii huvitav, kui Sandra Nurmsalu oleks lugusid esitanud üksinda ning eelnevalt valmis salvestatud fono taustal. Sandra Nurmsalu on saavutanud konkursil “Tähtede Laul” nii 2005. kui ka 2006.aastal esikoha. Samuti on ta ka Eestit Eurovisioonil esindanud, kus ta 2009.aastal sai finaalis 6.koha. Löökpillimeister Oliver Rõõmus on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ning on trummariks nii Sandra Nurmsalu kvartetis kui ka Tenfold Rabbit’i bändis. Lisaks on ta ka trummiõpetajaks Viimsi Keskkoolis. Pille Piir on teinud kvartetile muusikaseaded ning Silvia Ilves töötab nii tšelloõpetajana kui ka professionaalse muusikuna. Esinejate pillimänguoskus ning lauluoskus olid väga heal tasemel. Kontsert kõlas suurepäraselt ning suuremaid möödalaske ei esinenud. Samas oli vahepeal kuulda, kuidas vokalist mööda laulis, kuid seda vaid üksikutel juhtudel. Esitati teoseid väga erinevatest
Lihtne meloodia, mis sümfoonias on aluseks pikale variatsioonide ahelale, on tänaseks saanud ka Euroopa hümniks. Neljas sümfoonia, Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, on lihtsa põhimotiiviga lugu, milles tähtsal kohal on viiul. Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale keelpillile (kaks viiulit, altviiul ehk vioola ja tsello). Haydni kvartetis enamus aja mängib tsello ning sellele järgneb kaks akordi. Neljandaks kuulasime instrumentaalkontserti ühte pala, milleks oli W.A. Mozart Klaverikontsert nr 20 d-moll, II osa (''Romanss''), esitaja Ivan Klansky, klaver orkester Praha Virtuoosid, dirigent Jiri Belohlavek. Instrumentaalkontsert on 3.osaline muusikateos soolopillile orkestri saatel. Klaverikontserdi esitas Mozart ühel oma olulisematest autorikontsertidest Viinis 1785.aastal. Teos on sisukas ja suure
Maaker duo, S.A.M Trio, Basic Concept, MaiTrio, Rõõmus Re (Robert Jürjendali ja Riho Sibulaga) jpt. Ta on osalenud paljudes ansamblites ja löönud kaasa suure hulga stuudiosalvestuste valmimisel. Nii näiteks on Agan mänginud Raul Söödiga grupis Basic Concept. Ta oli sage osaline nii mitmes Raivo Tafenau grupis kui Meelis Vind projektis. Viimaste aastate eredamad ülesastumised Jazzkaare korraldatud üritustel on olnud koos soome tippsaksofonisti Manuel Dunkeliga kvartetis Agan/Dunkel Quartet. Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. KASUTATUD KIRJANDUS „Muusikaõpik IX klass” „Ene 2” https://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BE%C3%A4ss https://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Agan
Meloodiad on voolavad ja laulvad. Looming on klassikaline. Eeskujuks oli Mihhail Glinka looming. Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Kuigi lai, vägilaslik eepika on Borodini muusikale kõige iseloomulikum, on tema loomingus ka palju hella lüürikat. Lüüriline on Jaroslavna muusika ,,Vürst Igorist", lüürilised on mitmed romansid (,,Kauge kodumaa kallastele" jt.) Kõige paremini näitab Borodin end lüürikuna keelpillikvartettides. Eriti palju õrnust on Kvartetis nr. 2, mille südamlik III osa ,,Nokturn" on populaarsemaid teoseid vene kammerloomingus. Tema jõuline muusika kannab kuulaja muistestesse vägilasaegadesse. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntaksegi ,,Vägilassümfoonia" nime all. Selle alapealkirja andis sümfooniale Stassov. Borodin oli kord Stassovile öelnud, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bojani kuju,
Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" Paul Hindemith(1895-1963) 16. november 1895 Hanau 28. detsember 1963 Frankfurt, oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. 1908 alustas viiuli- ja kompositsiooniõpinguid Frankfurdis. 1915- 1923 oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister. 19221929 mängis ta Amar-kvartetis altviiulit. 1940 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli 1953 Saksamaale tagasi. Pärast 1957. aastat tegutses peamiselt dirigendina. Looming. Atonaalsuse kastumine, kujundas välja oma harmooniasüsteemi. Lavamuusika. ooperid: "Mõrvar, naiste lotus", "Nusch-Nuschi", ooper-skets ,,Sinna ja tagasi", ooper ,,Cardillac", "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Sümfoonia"Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Klaverimuusika. Tippteos "Ludus Tonalis"
antisemitismile, hirmuvalitusele, vaimsele rõhumisele. 1959 Esimene tsellokontsert (pühendatud Rostropovitsile). 1960 abiellus kolmandat korda, tervis halvenes: kaks infarkti, kopsuvähk. Kuulsus aina kasvas, reisis kõikjal Euroopas ja ka USAs. Elu viimane kümnend loominguliselt küllaltki viljakas; huvitus 12-heli tehnikast, kuid ei arendanud seda Uus Viini kk vaimus, vaid kasutas väga vabalt, seostas seda nt surma ja tardumusega (nt XII ja XIII kvartetis, XIV ja XV sümfoonias). Surma teema teostes üsna sage. XIV sümfoonias (1969) kummaline koosseis: sopran, bariton, keelpillid, löökpillid; Lorca, Apollinaire'i, Rilke luuletused surmast. XV sümfoonia (1971) kubiseb tsitaatidest helilooja enda minevikust, stiilidest ja teostest, mis teda on mõjutanud. 1974 valmis XV keelp.kvartett, mida peetakse helilooja reekviemiks iseendale. Samal aastal lubati taas lavale ooper "Nina". Viimane suurteos,
"Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja surma motiivid (klaverifantaasia "Rändur"- 1822, kvartett a-moll 1824, laulutsüklites "Kaunis möldrineiu"- 1823 ja "Talvine teekond"- 1827, koguteos "Luigelaul" jt). Traagiline heitlus julma saatusega kajastub dramaatilises "Surm ja tütarlaps" kvartetis d-moll (1826). Rabavaks löögiks Schubertile oli Beethoveni surm 1827. a., mis võttis talt viimase lootuse jumaldatud suure meistriga kokku saada. (Beethoveni muusika, mis algul oli Schubertis äratanud hirmutunnet, muutus hiljem tema ainukehtivaks eeskujuks. Kuid Schubert korduvad arglikud katsed Beethoveniga kontakti astuda olid ebaõnnestunud. Ühiste sõprade kaudu sattusid Beethoveni kätte Schuberti laulud (1827). "Tõepoolest", ütles ta, "Schubertis elab jumalik säde."
"Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja surma motiivid (klaverifantaasia "Rändur" 1822, kvartett amoll 1824, laulutsüklites "Kaunis möldrineiu" 1823 ja "Talvine teekond" 1827, posthuumne koguteos "Luigelaul" jt). Traagiline heitlus julma saatusega kajastub dramaatilises "Surm ja tütarlaps" kvartetis dmoll (1826). Rabavaks löögiks Schubertile oli Beethoveni surm 1827. a., mis võttis talt viimase lootuse jumaldatud suure meistriga kokku saada. (Beethoveni muusika, mis algul oli Schubertis äratanud hirmutunnet, muutus hiljem tema ainukehtivaks eeskujuks. Kuid Schubert korduvad arglikud katsed Beethoveniga kontakti astuda olid ebaõnnestunud. Ühiste sõprade kaudu sattusid Beethoveni kätte Schuberti laulud (1827). "Tõepoolest", ütles ta, "Schubertis elab jumalik säde." (vt
annaabi.ee 
