Loogiline korrutamine on konjunktsioon Loogiline liitmine on disjunktsioon Järeldamistehe on implikatsioon Eitus on inversioon Loogiline lahutamine on pole olemas sellist tehet! Küsimus 6 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milliseid kvantoreid on võimalik EITADA? Vali üks või enam: lausekvantorit olemasolu kvantorit tõekvantorit ühtegi kvantorit ei saa eitada Küsimus 7 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milliste loogikatehete jaoks on operandide järjekord oluline? Vali üks või enam: distributsioon ekvivalents disjunktsioon konjunktsioon implikatsioon inversioon Küsimus 8 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Vali üks: hüüumärk täpsustab, et "leidub täpselt 1" hüüumärk muudab kvantori tähenduse vastupidiseks
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Vali loetelust õige alternatiivne nimetus nendele loogikatehetele. konjunktsioon on JA-tehe disjunktsioon on VÕI-tehe implikatsioon on järeldamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid kvantoreid on võimalik EITADA? Vali üks või enam: olemasolu kvantorit tõekvantorit lausekvantorit ühtegi kvantorit ei saa eitada Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kui loogikaavaldises pole sulgudega määratud tehete järjekorda, siis KONJUNKTSIOONi, DISJUNKTSIOONi ja INVERSIOONi leidumisel avaldises . . . kõige esimesena tehakse loogikaavaldises INVERSIOON ...selle järel järgmisena tehakse KONJUNKTSIOON ..
00/10.00 Grade 100.00 out of a maximum of 100.00 Finish review Question 1 Milliseid kvantoreid on võimalik EITADA? Correct Mark 1 out of 1 Select one or more: ühtegi kvantorit ei saa eitada tõekvantorit lausekvantorit olemasolu kvantorit Question 2 Mida tähendab hüüumärgiga eksistentsikvantor? Correct
Implikatsioon 2. Missugused seaduse tepoolest on olemas? Neeldumisseadus DeMorgani seadus vlistatud kolmanda seadus kontrapositsiooniseadus vastuolu seadus topelteituse seadus 3. "TAUTOLOOGIA" on lause, mis on alati vr? False 4. Vali loetelust alternatiivne nimetus neile loogika tehetele! Disjunktsioon - VI-tehe Konjunktsioon - JA-tehe Implikatsioon - jreldamine 5. Milliseid kvantoreid on vimalik eitada? Olemasolu kvantorit 6. Millised kvantorid on olemas? Olemasolukvantor ldsusekvantor 7. Kui loogikaavaldises pole sulgudega mratud tehete jrjekorda,siis KONJUNKTSIOONI, INVERSIOONI, DISJUNKTSIOONI leidumisel tehaksekigepealt... a-inversioon b-konjunktsioon c-disjunktsioon 8. Mitu erinevat tehet kasutatakse lausearvutuses? 5 9. Loogika tehetel on olemas vrsnalised nimetused! Loogiline korrutamine - konjunktsioon Eitus - Inversioon Jreldamistehe - Implikatsioon
Kuidas nimetatakse teisiti ühekohalisi predikaate? Ühekohalisi predikaate nimetatakse omaduseks. Mida näitab predikaadi määramispiirkond? Näitab, milliseid väärtusi võib predikaatmuutuja omandada. Millal on predikaatlause täidetav ehk kehtestatav? Kui ta on tõene ainult osade muutujaväärtuste x korral, ehk on tõene osas oma määramispiirkonnas. Millised kvantorid on olemas? Millised on nende tähised? On olemas kaks kvantorit, nendeks on Üldsuse kvantor(tagurpidi A) ja eksistentsikvantor(Peegelpildis E). Üldsuse kvantor näitab, et predikaat kehtib oma määramispiirkonna kõikide muutujate väärtuste korral. Eksistentsi kvantor näitab, et predikaat kehtib vähemalt ühe oma määramispiirkonna muutuja väärtuste puhul. Millise loogikatehte üldistuseks on üldsuse kvantor? Konjuktsioon Millise loogikatehte üldistuseks on eksistentsikvantor? Disjunktsioon
35.Üldeitav ja osaeitav erinevad alati teineteisest …? Kvantiteedi tõttu. 36.Disjunktsioon on väär siis ja ainult siis…? Kui kõik operandid on väärad. 37.Neljast traditsioonilise loogika põhireeglist… ? Küllaldase aluse seadus. 38.Teadmatusele tigenvat demagoogilist võtet nim…? Ed arantum?aranteim? 39.Loogilises ruudus peab olemasolu impordi vea võimalusega arvestama siis, kui … ? … osaeitava väite tõesus. 40.Binaarse predikaadi ees paikneb 2 kvantorit… Millal tohib neid kvantoreid vahetada? Milline on väär? Olemasolukvantor tõstetakse üldisus-kvantori ette või vastupidi 41.Terminit (mõisteväljendit), mida võib kasutada viitamaks erinevatele tähendustele nimetatakse Ekvivookseks 42.Üldjaatav ja üldeitav väide erinevad alati teineteisest …. Väite kvaliteedi tõttu. 43.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi … Suuremas eelduses ja lõppjärelduses 44
määramispiirkond. kõikide x-ide ( x1 x2 x3 . . . ) korral ehk: Olgux täisarv ja vaatleme ühekohalist predikaati: P ( x1 ) ∧ P ( x2 ) ∧ P ( x3 ) ∧ P ( x4 ) ∧ . . . . = 1 P(x) ≡ (x > 2) ∧ (x < 4) siis kasutame sellise väite kompaktsemaks esitamiseks üldsuse kvantorit: ∀ x = 3 saame tõese predikaatlause (predikaatvalemi): Väärtustades ∀ x P ( x) P(3) = (3 > 2) ∧ (3 < 4) = 1 ehk üldkujul: ∀x ( . . . mistahes lause muutuja x osalusel . . . ) ehk
Vastus 1 implikatsioon on järeldamine Vastus 2 konjunktsioon on JA-tehe Vastus 3 disjunktsioon on VÕI-tehe Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Milliseid kvantoreid on võimalik EITADA? Vali üks või enam: tõekvantorit ühtegi kvantorit ei saa eitada lausekvantorit olemasolu kvantorit Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Milliste loogikatehete jaoks on operandide järjekord oluline? Vali üks või enam: implikatsioon inversioon konjunktsioon distributsioon disjunktsioon ekvivalents Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Mitut erinevat loogikatehet kasutatakse lausearvutuses? (sisesta arv/number: ) Vastus: 5 Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00
väärtuste piirkonda. Predikaat on täidetav või kehtestatav, kui ekisteerib selline muutuja väärtus, mille korral on lause tõene. On olemas üldsuse ja eksistentikvantoreid. Üldsuse kvantor kehtib iga väärtuse korral, konjunktsioonid = 1. Eksistentsikvantor kehtib vähemalt ühe väärtuse korral, disjunktsioonid = 1. Seotud muutuja on muutuja, millele on omistatud kvantor. Vaba muutuja on muutuja, millele ei ole kvantorit omistatud. Hüüumärgiga ekistentsikvantor tähendab, et eksisteerib ainult üks selline väärtus. Kaks predikaati on võrdväärsed kui nad omavad sama tõeväärtust. Loogikaseadused on lihtsaimad samaselt tõesed lausearvutusvalemid. Assotsiatiivsusseadus on sama, mis „vastus ei olene tehete järjekorrast“. Kommutatiivsusseadus on sama, mis „vastus ei olene operandide järjekorrast“.
Määramispiirkond näitab, milliseid väärtusi predikaatmuutuja võib omandada. Predikaatlause P(x) on täidetav ehk kehtestatav, kui ta on tõene ainult osade muutujaväärtuste x korral (ehk tõene osas oma määramispiirkonnas) ; samaselt tõene, kui ta on kehtiv kogu oma mpk-s ; samaselt väär, kui ta ei kehti oma mpk mitte mingite muutujaväärtuste korral. Kvantoriteks on üldsuse kvantor ja eksistentsikvantor. Muutuja on seotud, kui talle on rakendatud kvantorit ja vaba, kui predikaatmuutuja on kvantormärgiga mitteseotud (∀𝑥𝑃(𝑥,𝑦) korral x on seotud ja y vaba muutuja). Hüüumärgiga eksistentsikvantor tähendab, et „leidub täpselt üks x …“. Kvantorid on omavahel seotud nagu ∀𝑥𝑃(𝑥)≡∃̅𝑥∃𝑃̅(𝑥). Predikaadid on võrdväärsed (ekvivalentsed), kui nende tõeväärtuspiirkonnad langevad kokku. Loogikaseadused on kuni kolme operandiga lihtsaimad
Määramispiirkond näitab, milliseid väärtusi predikaatmuutuja võib omandada. Predikaatlause P(x) on täidetav ehk kehtestatav, kui ta on tõene ainult osade muutujaväärtuste x korral (ehk tõene osas oma määramispiirkonnas) ; samaselt tõene, kui ta on kehtiv kogu oma mpk-s ; samaselt väär, kui ta ei kehti oma mpk mitte mingite muutujaväärtuste korral. Kvantoriteks on üldsuse kvantor ja eksistentsikvantor. Muutuja on seotud, kui talle on rakendatud kvantorit ja vaba, kui predikaatmuutuja on kvantormärgiga mitteseotud (∀𝑥𝑃(𝑥, 𝑦) korral x on seotud ja y vaba muutuja). Hüüumärgiga eksistentsikvantor tähendab, et „leidub täpselt üks x …“. Kvantorid on omavahel seotud nagu ∀𝑥𝑃(𝑥) ≡ ∃ ̅𝑥∃𝑃̅(𝑥). Predikaadid on võrdväärsed (ekvivalentsed), kui nende tõeväärtuspiirkonnad langevad kokku. Loogikaseadused on
Üldisel kujul: ,,Leidub x, mille korral kehtib P(x)" ehk ,,vähemalt ühel objektil x on omadus P(x)" ,,Leiduma" = leidub vähemalt üks objekt (s.t võib leiduda ka mitu), mis rahuldab antud tingimust. Väljendit ,,leidub täpselt üks" tähistatakse tavaliselt sümboliga !. Näiteks, !x , 2x - 4 = 0. Näide: x , x2 + 1 > 0 tähendab, et iga reaalarvu x korral on x2 + 1 suurem nullist. Kui lauses kasutatakse üldisuse kvantorit, siis selle lausega väidetakse midagi kõigi antud liiki objektide kohta ja seetõttu peab neid väiteid tõestama ka üldkujul. Seevastu lause ümberlükkeks piisab ainult ühest kontranäitest. Näide: Eitame lauset: ,,Kõik naturaalarvud on algarvud." 1. Antud juhul P(x) = ,,x on algarv" 2. ¬(x , x on algarv) 3. x , ¬(x on algarv) 4. x , x ei ole algarv Leidub naturaalarv, mis ei ole algarv.
Nt lause „Kõik inimesed ei ole rikkad” ei tähenda, et mitte ükski inimene pole rikas. See tähendab, et mõned inimesed ei ole rikkad. Väitlause „Kõik S ei ole P” on sünonüümne osaeitava väitlausega „Mõni S ei ole P”. Keele argikasutuses võib seda tüüpi lause, nt „Kõik inimesed ei ole haiged” sisaldada varjatud eeldust, et mõni inimene siiski on ka terve, ent seda ei kasutata, väitmaks, nagu poleks mitte keegi haige. 5 NB! Eesti keeles on ükskõik, kas kasutada kvantorit mõni või mõned. Sõna mõni (mõned) kasutatakse loogikas tähenduses vähemalt üks (üks kuni kõik). Argikeelne „mõni” tähendab harilikult „paar-kolm kuni mingi osa, aga mitte kõik”. Loogikas kasutatav „mõni” võiks argikeeles kõlada „vähemalt üks kuni lausa kõik”. Loogikas sisaldab väljend „mõni X” endas võimalust, et (sattumuslikult) on haaratud kogu termini X maht. See võib sõltuda kontekstist, asjaolude täpsustamisest jne
Väitlause ,,Kõik S ei ole P" on sünonüümne osaeitava väitlausega ,,Mõni S ei ole P". Keele argikasutuses võib seda tüüpi lause, nt ,,Kõik inimesed ei ole haiged" sisaldada varjatud eeldust, et mõni inimene siiski on ka terve, ent seda ei kasutata, väitmaks, nagu poleks mitte keegi haige. 5 NB! Eesti keeles on ükskõik, kas kasutada kvantorit mõni või mõned. Sõna mõni (mõned) kasutatakse loogikas tähenduses vähemalt üks (üks kuni kõik). Argikeelne ,,mõni" tähendab harilikult ,,paar-kolm kuni mingi osa, aga mitte kõik". Loogikas kasutatav ,,mõni" võiks argikeeles kõlada ,,vähemalt üks kuni lausa kõik". Loogikas sisaldab väljend ,,mõni X" endas võimalust, et (sattumuslikult) on haaratud kogu termini X maht. See võib sõltuda kontekstist, asjaolude täpsustamisest jne