1. Mille poolest erinevad kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus? Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte
üksikjuhtumile.Uuring ei anna vastust küsimusele miks,vaid mida?Kui palju?Kes?Millal?Mis parem/halvem?Kvalitatiivuuring-viiaxe läbi statistiliselt väikesel valimil,tulemused saadaxe sisuanalüüsi teel ning pole arvulised.K.lähenemise puhul tehaxe järeldusi,liikudes üksikjuhtumilt üldisele e induktiivselt.lähenemise korral järeldused deduktiivsedeeldataxe,et üldise puhul kehtiv on üldistav ka üksikjuhtumile. Uuring annab vastuse küsimusele kuidas? Millist?Miks? Kvantitatiivuuringu meetodid? Küsitlus, eksperiment,vaatlus. Kvalitatiivuuringu meetodid? fookusgrupp,süvaintervjuu (vähemal määral vaatlus) Rühmavestluse e fookusgrupi ja süvaintervjuu vahe? F. puhul valitud sihtrühma esindajaid intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator).S. puhul toimub intervjuu uurija ja sihtrühmaesindaja vahel. Millised eeldused peavad olema täidetud,et andmeid saaks esitada aegreas?Mõõdetav
informatsiooni iseloom). Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. Iseloomustage kvantitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Teaduslikkuse kriteeriumid originaalsus, objektiivsus, tolerantsus, tõestatavus, kontrollitavus, täpsus.
seoses oma tööga erinevatest kultuuridest pärit klientide, kolleegide ja juhtidega. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb. (Mõõtmistulemuste matemaatiline analüüs, s.a.) Kvantitatiivse meetodi kasuks käesoleva uuringu planeerimisel osutus asjaolu, et kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. (Mõõtmistulemuste matemaatiline analüüs, s.a.) Valimi mõõtevahendina soovib autor kasutada küsitlust. Küsitlusuurimuste eeliseks peetakse tavaliselt seda, et nende abil saab koguda suure andmestiku: uurimusega võib haarata palju inimesi ja esitada neile rohkelt küsimusi, selgitavad Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara (2005, lk 182). Küsitlusmeetod on tõhus, sest säästab uurija aega ja vaeva
Ülaltoodust lähtudes nimetatakse kvalitatiivuuringut sageli pehmeks uuringuks (soft research). Kvalitatiivuuringu eesmärgid võib jagada põhimõtteliselt kaheks: · uute ideede ja hüpoteeside väljatöötamine ning reaktsioonide uurimine pakutud ideedele. · kvantitatiivuuringute suuna ja eesmärkide määramine. Kvalitatiivuuringuga püütakse paika panna uuringu sisu. Selle käigus saadakse toormaterjal, mida testitakse kvantitatiivuuringu abil suurema valimi alusel. Kvalitatiivuuringute läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt küsitlusmeetodi modifikatsioone, vähesel määral ka vaatlust. Peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp (grupivestlus) ja süvaintervjuu (in-depth interview). 3.2.1 Fookusgrupp Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respondentide grupile grupijuht ehk moderaator, kes juhib diskussiooni
käekäigule kõige suurem mõju. Need võivad olla näiteks olemasolevad või võimalikud uued kliendid, erinevad partnerid, ajakirjanikud ning kindlasti ka organisatsiooni enda töötajad. Organisatsiooni esindaja ning auditi korraldaja valivad koos välja võimalikult mitmekülgse grupi sihtrühma esindajatest. Kvalitatiivuuringu (valdavalt või ainult suulised intervjuud) puhul on küsitletavate tavapärane hulk 3050 inimest, kvantitatiivuuringu puhul (üldjuhul kirjalikud ankeedid) võib arv olla palju suurem. Tuleb aga silmas pidada, et küsitletavate hulgast on olulisem rääkida õigete inimestega, et kaardistada ja analüüsida nende arvamusi, hinnanguid ning ootusi. Audit algab tavaliselt organisatsiooni esindajate intervjueerimisega, mille tulemusena kaardistatakse suhtluse peamised kitsaskohad sellisena, nagu need organisatsioonile endale paistavad, seejärel liigutakse välissihtrühmade küsitlemise juurde.
2. Uuringu eesmärgi(te) püstitus - paika panna, mida soovitakse avastada ja miks. 3. Teabeallikate määratlemine Kokkuvõtvalt öeldes otsustatakse selles etapis, kas vaja läheb teiseseid või esmaseid andmeid või neid mõlemaid. 4. Andmekogumismeetodi valik Selles etapis selgitatakse, missugust andmekogumismeetodit kasutada esmaste andmete kogumiseks ja vastavalt sellele töötatakse välja andmekogumise instrument küsitlusankeet (kvantitatiivuuringu puhul) või intervjuu küsimustik (kvalitatiivuuringu puhul). Teiseste andmeallikate kasutamise puhul määratakse selles etapis kindlaks, milliseid andmeallikaid kasutada ja kui detailseks informatsiooni kogumisega minna. 5. Valimi määramine - etapis tuleb kindlaks määrata valikumeetod ja valimi suurus. Siin arvestatakse uuringu iseloomu ja kasutada olevate vahenditega, nõuetega tulemuste täpsuse kohta 6
Pärnu kohalike elanike huvigrupi valim moodustati põhimõttel, et oleks võimalikult palju informatsiooni jagavaid ja kindla seisukohaga vastajaid. Kuna eeltoodud Heli Müristaja tehtud kvantitatiivse uuringu käigus on kogutud juba piisavalt informatsiooni linnakodanike turismi suhtumise ja hinnangute kohta, siis on magistritöö jaoks seda infot vaja kvalitatiivse meetodiga ainult kontrollida ning peamiselt kuurordikontsept- siooni ettepanekuid koguda. Uue ajamahuka kvantitatiivuuringu läbiviimine ei annaks kuurordikontseptsioonile vajalikku sisendit. Pärnu linnaelanikud hindasid Pärnu kuurordi hetkeolukorda suhteliselt masendavaks. Peamiselt leiti, et Pärnu turismiedendajad ei peaks omapead tegutsema, vaid võimalus tuleks anda ka eramute omanikele. Seda näiteks turismiklastri (turismiettevõtjad ja 40 avalik sektor) elamuskuurordi kontseptsiooni sidumisel kohalike elanike väikeettevõt- luse soodustamisega
annaabi.ee 
