Euroopas seda veini nime all müüa ei tohi. C. Eiswein Viinamarjadel lastakse üle küpseda. Korje ja pressimine toimub külma ilmaga (min 8 °C), et tagada pressimisel vaid ainsana vedelaks jäänud kõrge suhkrusisaldusega marja keskosa mahla kättesaamine. Sellest ülimagusast mahlast kääritatakse vein. D. Kangestatud veinid. Portvein, serri, madeira, banylus, maury jt. Fermenteeritakse kuiv vein, käärimine peatatakse veinile kange alkoholi (kvaliteetveinide puhul sama marjasordi destillaat) lisamisega. Kange alkohol annab ka varajases staadiumis peatatud magusale veinile säilitamiseks nõutava alkoholisisalduse (max 22% vol). Arendamiseks kasutatakse laagerdust roostevabast terasest mahutites, suuri või väikeseid tammevaate, oksüdeerimist, solera meetodit jne. 3. Veinide klassifitseerimine Veinide klassifitseerimine kvaliteeditaseme põhjal Veinid klassifitseeritakse kvaliteeditaseme poolest laias laastus järgmiselt: 1
traditsioonilise viinamarjasordiga, Macabeo ja Parelladaga. Parellada - on viinamari mida loetakse üheks parimaks Hispaania traditsioonilistest viinamarjadest. Sellest toodetakse aromaatseid, kuivi, keskmisest madalama alkoholisisaldusega ja kerge happesusega valgeid veine. Airen - Lõuna- Hispaanias väga laialdaselt kasvatatud valge viinamari. Airen on kergesti kasvatatav ja hea saagikusega ning seetõttu ei ole just kõige eelistatum kvaliteetveinide valmistamisel. Veinikriitikud on seda viinamarja iseloomustanud kui "maailma kõige kehvem ja iseloomutum...". Tänu tehnoloogia arengule on tänapäeval ka Airenist võimalik "täiesti joodavat" veini valmistada. Seda tänu pikendatud (e. kontrollitud) kääritamisprotsessile. Airenist tehtud valged veinid on värsked ja happesed, mis sobivad tarvitamiseks eelkõige kuumadel suvepäevadel. Chardonnay - on valge Burgundia viinamari, mis jõudis Penedes'i regiooni 70-ndatel.
KÜPROSE VEINIDE TOOTJAD ETKO-Limmasolis asuv suurtootja, mis tekkis 1935.aastal pärast seda, kui KEO oli murdnud salalepingut Haggipavluga, mille kohaselt viimane tegeles ainult brändiga ja KEO ainult veinidega. Pärast KEO bränditehase avamist 1935.aasta ostsid Haggipavlud Limmasoli suure veinitootja ja moodustasid aktsiaseltsi ETKO. Firma on viimasel ajal asunud jõuliselt tegelema Küprose kvaliteetveinide loomisega. Haggipavlu-Küprose veinidünastia ja firma, mille asutamisajaks loetakse aastat 1844. Sel aastal omandas firma rajaja Christodoulos Haggipavlu oma teise laeva, et paremini toime tulla veinitellimuste kohaletoimetamisega. Järgnes veinitehase rajamine Limmasoli lähistele. XX sajandi alguses valmis Haggipavludel suur brändi-destilleerimise tehas Limmasolis. Hiljem ühendati brändi tootmine ETKO veinitööstusega ja viimase nime all ollakse tegevuses tänaseni
ju hotelle ning palverändurid peatusid ööseks kloostrites, kust ka süüa ja juua sai. Ka jäi munkadel piisavalt aega viinapuudega tegelemiseks. Tähtsamad viinamarjasordid Saksamaal on heledad (üle 65%) Veinid jagunevad kolme põhikategooriasse lauaveinid (Tafelwein), maakonnaveinid (Landeswein) ning kvaliteetveinid (Qualitätswein). Levinud on esimesed ja viimased. Tähelepanu tasub pöörata kvaliteetveinidele. Kõige lihtsamat kvaliteetveinide klassi tähistatakse lühendiga QbA, mis tähendaks kvaliteetvein kindlast kasvatuspiirkonnast. Teine kategooria QmP (Qualitätswein mit Prädikat) ehk kvaliteetveinid lisamääratlusega. Selle kategooria veine ei tohi saptaliseerida ehk neile suhkrut lisada. Lisamääratlus (neid on kokku kuus) annab meile suurepärase võimaluse hinnata veini magusust ning kontsentreeritust. Esimesed kolm kategooriat on siis tõusva suhkru sisaldusega ning viimased kolm kategooriat dessertveinid.
Aga kuldajastu lõppes 19. sajandi seitsmekümnendail aastail, kui Põhja- Ameerikast jõudis Euroopasse viinapuutäi. See laastas istandikke algul Prantsusmaal ja siis ülejäänud Euroopas, enne kui õpiti viinapuid pookima selle kahjuri suhtes kindlatele alustele. Samal ajal ergutas veinikaubanduse laienemine ka võltsimist, kuna odavate veinide valmistajad püüdsid müüa oma tooteid grand vin´i pähe. Seepärast töötati Euroopas välja veinide ehtsuse tagamise süsteem, et kaitsta kvaliteetveinide tootjaid. See protsess, mille käigus arenes välja Prantsuse apellatsioonide süsteem, pani aluse ka Euroopa tavale märkida pudelisildile, kas tegu on kvaliteetveiniga, millel on kindle päritolukoht, või nn lauaveiniga, millel seda pole. 2. VIINAMARJAD JA NENDE KASVATAMINE Veinivalmistamises valitsevad pinged looduslike ja tehisprotsesside vahel. Massiliselt toodetavate veinide puhul, mille pudeli hind jääb alla 8 USA dollari, on peamine tuua
liköörveinide oma 15,5-22 vahele. 5. Valge vein Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Veini valmistamine: · Marjade korje · Sorteerimine ja varretustamine · Marjade pressimine virde (viinamarjamahl) saamiseks · Chaptaliseerimine (virdele magususe lisamine kontsentreeritud viinamarjamahla abil, et saavutada kõrgemat alkoholisisaldust veinis) NB! Ei kasutata üldiselt kvaliteetveinide valmistamisel. · Fermentatsioon (virde kääritamine, kus lisatud pärmirakud muundavad virdes olevad suhkrud alkoholiks) kontrollitud temperatuuril (max. 18 °C, 5-16 päeva jooksul) suletud anumas · Fermentatsiooni peatamine väävli lisamisega · Stabiliseerimine (veini selitamine e. pärmirakkude ja muu sette eraldamine) Veini arendamine · Meetod 1 laagerdamine e. arendamine suletud roostevabast terasest anumas või tammevaadis
annaabi.ee 
