Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand,
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht
hilisem meediakanal on Eesti Internet, mille sünniks loetakse 1992.aastat. Tänapäeva Eesti meedias valitseb sõnavabadus ning ka meedia jaguneb neljaks: trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja internet. Trükiajakirjanduse alla kuuluvad ajalehed ning ajakirjad ning ajalehed jagunevad omakorda kaheks, tabloid-ja kvaliteetajalehed. Kui näiteks Inglismaal on piir nende kahe vahel selgesti määratletud, siis Eestis mitte, sest siin on väiksem lugejaskond ning vahel peavad ka kvaliteetlehed kirjutama artikleid, mis auditooriumit lugema kutsuksid. Nii Eesti kui ka välismaa ajakirjanduses, raadios ning televisioonis peegeldub ühiskond., eriti kui räägitakse poliitikast. Kõik, mis maailmas toimub on selgelt väljaloetav meediast. Kuna meedia ülesanneteks on info edastamine, järelvalve, ühiskonna osade sidumine, avaliku arvamuse kujundamine, ideoloogiate väljendamine ning viimakse ühiskonnaelu kajastamine, siis võibki meediat nimetada ühiskonnapeegelduseks
infoallikatest teabe edastamine läbi meediakanalite, kust info jõuab vastuvõtjani, kelleks on tavaline inimene. Meedia oma olemuselt on riigikorra ja ühiskonna peegeldus. See tähendab, et meedia sisu oleneb sellest, kas riigis valitseb demokraatia või totalitaarne kord ning kas meediakanali lugejatel, kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed. Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib uudiseid lehest lugemise asemel hoopis raadiost kuulata või televiisorist vaadata. Nüüdseks hakkab ka muidugi nende meediakanalite tähtsus langema või tegelikult ongi juba
õigused - ajalehe populaarsus vähenes ning tulid esile uued kvaliteet lehed, milleks on siiani: The Guardian (1821), The Daily Telegraph (1885) и Financial Times (1886). Kokku tasuta igapäevaseid ajalehti 700, millest kõik on ühtlasi ka regionaalsed ja mitte ükski üleriigiline. Mitte-päevalehti kokku 1145, millest 521 on tasulised ja 624 tasuta. Suurbritannia ajalehed jagunevad traditsiooniliselt kaheks suureks grupiks: kvaliteetleht ja tabloid. Kvaliteetlehed on reeglina formaadilt suuremad ning keskenduvad rohkem „kõvadele“(sise- ja välispoliitika-, majandus- jt riikliku tähtsusega teemad) uudistele ja tõsisemale ajakirjandusele. Kvaliteetlehtede alla kuuluvad näiteks The Daily Telegraph (kuulub vendadele Sir David Barclayle ja Sir Frederick Barclayle), Financial Times (kuulub meediakonglomeraadile Pearson PLC). Tabloidid on formaadilt väiksemad, sisaldavad palju pilte ning on orienteeritud sensatsioonile ja „pehmematele“ uudistele
*ajakirjanik erapooletu *ei kajastu reporteri arvamus *k�ik osapooled peavad s�na saama 8. Tr�kiajakirjanduse ehk pressi v�ljaanded *Ajaleht - on perioodiliselt ilmuv tr�kis, milles kajastatakse p�evas�ndmusi ja ajakohaseid probleeme, pakutakse meelelahutust ning mitmesugust eluks vajalikku infot. -V�hene operatiivsus ja tagasiside -Jaguneb: 1)ilmumissagedus (p�eva- ja n�dalalehed) 2)levik (�leriigiline ja piirkondlik) 3)sisu (�ldloetav ja erialane) 4)k�sitluslaad (kvaliteetlehed ja tabloidid) * Ajakiri - regulaarselt ilmuv v�ljaanne, mis sisaldab eelk�ige meelelahutust ja praktilist teavet, mitte anal��si ja kommentaare, mida nende sisuline maht v�imaldaks. -Jaguneb: 1)ilmusmissagedus (n�dalakirjad/poolkuukirjad/kuukirjad/kvartalikirjad/p�hir�hmade vahelised) 2)suunitlus (�ldloetav, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega) 3)k�sitluslaad (�ldloetavad, diferentseeritud, erialased) *Erinevus:
Langus on toimunud eelkõige Ameerika turistide arvelt, keda loodetakse paranevas majandusolukorras uuesti riiki külastamas näha. ("Eesti Päevaleht'' 11.04.2009) Aasta lõpul alustas kultuuriminister Frédéric Mitterrand kampaania teostamist ajalehtede lugejaarvude suurendamiseks. Avalikustatud projekti ,,Minu tasuta ajaleht" raames said 18- 24-aastased noored prantslased tasuta üheaastase lehetellimuse valides umbes 60 väljaande vahel, kuhu kuulusid kohalikud kvaliteetlehed Le Monde ja Le Figaro, spordileht L'Équipe ja Pariisis asuv rahvusvaheline leht International Herald Tribune. Kulud otsustas minister jaotada riigi ja meediaväljaannete vahel võrdselt. Eelregistreerimisest oli novembrikuu alguses osa võtnud juba üle 30 000 soovija. ("Eesti Päevaleht'' 31.10.2009) 3.2. Välispoliitika Jaanuari alguses lõppes Prantsusmaa eesistumisperiood Euroopa Liidus, mis oli olemuselt edukas, kuid vastuoluline
uudise tähtsuse osade järgi järjestatud; objektiivsus ja tasakaalutatus jne. Pehmed uudised võivad järgida kõvade uudiste kaanonit, kuid on ka muid võtteid. Nende ülesehitus on vabam. Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi: aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii kõvu kui pehmeid uudiseid. Erinevus on see, mida lehed keskseks peavad. Kvaliteetlehed tõstavad esile kõvu uudiseid – poliitika, majandus(järgivad kriteeriume ja mudelit). Kollased ajalehed tõstavad esile pehmed uudised – olme, sotsiaalteemad, sport, meelelahutus(huvi ja emotsionaalsus). Ülduudised ja eriuudised Jagunemise aluseks on uudise sihtauditoorium ja uudissündmuste valdkonnad. 1. Kellele on eeldavasti määratud. Osa uudiseid on üldisele määratud. Teine osa on määratud kindlale sihtrühmale ning nõuavad eriteadmisi(üldlehe jaoks või erilehe jaoks).
kaotajad. Teaduse mõju inimesele on kaudne. Teine oluline alus on sihtauditoorium. Osa uudised on suuremale lugejaskonnale; teine osa kindlale lugejaskonnale(nõuab eriteadmisi). Neid kahte kriteeriumit kokku pannes jagatakse ajaleht ja uudised kaheks: üldosa-ülduudised; temaatilised osakonnad-eriuudised. Uudised võib jagada ka geograafiliselt – kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised. Ülduudised ja temaatilised osakonnad. Ülduudised keskenduvad kvaliteetlehed poliitikale ja ühiskonnaelule teemadele. Sinna paigutatakse ka õnnetused, kuritööd ja olmesündmused. Tabloidlehe ülduudiste valik on kirevam: kuriteo ja õnnetusjuhtumid, olme, seltskonnaelu, poliitika, sotsiaalelu jne. Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise kohale: kohaikud uudised, üleriigilised uudised ja välisuudised. Ülduudiste osa moodustab lehe tuuma ja sinna pannakse ka eriosakondade uudised.
annaabi.ee 
