juhul KUI sa pühendad kogu oma tähelepanu, aja ja vahendid neile 20%-le. Mitte see ei maksa, kui kõvasti sa töötad, vaid kui targasti. Sa kas mõtled asjad läbi või sebid agoonias tühja. Iga juht peab välja valima kolm neli prioriteetset projekti, millele pühendada pearõhk. Elu, kus «kõik käib» on elu, kus midagi ei käi Kvaliteedijuhtimise gurud (6) Kaoru Ishikawa On öelnud: Kvaliteet algab ja lõpeb haridusega Kvaliteediringide leiutaja, Oli esimesi, kes suhtus väga tõsiselt tööliste kaasamise vajalikkusesse Ishikawa Diagramm, tuntud ka kui Kalaluu diagramm Kvaliteedijuhtimise gurud (7) Genichi Taguchi Kvaliteet algab kavandamisest. (Mittevastavad/defektsed spetsifikaadid muudavad mõttetuks teiste pingutused kvaliteedi tagamisel.) Kõik vead, mis tehakse kavandamise protsessis, lähevad üle tulemisse. Kes esimese nööbi valesti kinni nööbib, ei saa ka ülejäänuid õigesti kinni panna
töötajad. Nad kohtuvad vabatahtlikult, regulaarselt, tavaliselt tööajal, järelevaataja juhtimisel selleks, et kaardistada, analüüsida ja lahendada tööga seotud probleeme ning soovitada juhtkonnale probleemide lahendusi. Olulisemad mõtted kvaliteediringide kasutamisel: - rõhk on ideel, et julgustada töötajaid aktiivselt juhtimisprotsessis osalema; - unikaalne on see, et inimesi kutsutakse grupitöös osalema, mitte ei sunnita neid seda tegema: - tehtud ettepanekud on tihti väikese ulatusega, nende ellurakendamine on kiire ja odav
praktilise kvaliteedijuhtimise arendamisel Jaapan. Uus suurem muutus kvaliteedijuhtimise arengus toimus 20. sajandi keskel, kui hakati tähtsustama kvaliteedi rolli kõigis ettevõtte osakondades, mitte ainult kvaliteedi kontrolli e. inspekteerimisüksustes. Sel perioodil töötati välja ka nulldefekti kontseptsioon (concept of zero defects) ja esimesed kvaliteeditagamise metoodikad. Jaapanist sai alguse ka kvaliteediringide idee. Kogu varasem kvaliteedialase tegevuse arendamine lõi aluse 1970. aastatel tervikliku kvaliteediohje kontseptsiooni väljatöötamisele Jaapanis ja kümmekond aastat hiljem ka tervikliku kvaliteedijuhtimise kontseptsioonile USA-s ja Euroopas. Ajaloolised lähenemisviisid kvaliteeditagamisele: Kontrollimine, inspekteerimine (vigade avastamine, parandamine) Kvaliteediohje (statistilised meetodid, protsesside suutlikkused, kvaliteedinõuded)
1 · Saavuta tippjuhtide pidev toetus · Hüvita piisavalt · Treeni esmajuhtide töökergendamise võimeid Kvaliteedi terviklik juhtimine haarab kogu organisatsiooni. Toote või teenuse kvaliteet oleneb igast asutuse liikmest ja igast osast tööprotsessis. Kõike seda uuritakse pingsalt ja pidevalt, et leida kvaliteedi parandamiseks võimalusi. Alluvatel viiakse läbi õppused nagu kvaliteediringide puhul, et nad oskaksid probleeme lahendada ja rühmatööd teha. Ametliku tööplaani koostamisest võtavad osa kõik alluvad. Käsitletavad probleemid haaravad seotult kõiki alasid. Keskastme juhtide osalus on kesk- ja alamastme juhtide osalemise vorm. Neile on kättesaadav kogu tippjuhtimise informatsioon, ülemused võivad aga piiranguteta nende koosolekutest osa võtta. Tegevuskavad arutatakse enne tippjuhtkonnale esitamist väga hoolikalt läbi, mistõttu neid lükatakse harva tagasi.
Møller. Varajased ameeriklased · W.E. Deming sai tuntutuks PDCA (Plan-Do- Check-Act Planeeri-tee-kontrolli-mõjuta) e. deminigi tsükliga. · J.M. Juran keskendus kvaliteedi kontrollile. · A.V. Feigenbaum on tervikliku kvaliteedikontrolli (Total Quality Control) looja. Jaapanlased · Dr Ishikawa panus oli statistiliste vahendite (the 7 tools of Quality Control) lihtsustamine, firmasiseste kvaliteediliikumiste (Company-wide Quality Movement) ning kvaliteediringide (Quality Circle Movement) arendamine. · Dr Taguchi arendas välja metodoloogia minimaalseks prototüüpide kasutamiseks toote kujundamisel ja tehniliste probleemide lahendamiseks tootmisel. · S. Singi lõi Poka-Yoke-süsteemi, kindlustamaks nulldefekti efekti tootmisel vigasid vältivate abinõudega. Uus "lääne laine" · P. Crosby rajas kvaliteedijuhtimise neljale absoluudile: 1) nõuetele vastavus; 2) kontsentreerumine vigade vältimisele;
x kvaliteedisüsteemi loomise plaan-graafiku koostamine x kvaliteedisüsteemi funktsionaalse ja struktuurse skeemi koostamine x dokumentatsiooni struktuuri ja sisu määratlemine x kvaliteedi käsiraamatu jt normatiivdokumentide koostamine x kvaliteedi kindlustamise programmide väljatöötamine toodetele x kvaliteedisüsteemi evitamine x kvaliteedisüsteemi funktsioneerimise kindlustamine x kvaliteedisüsteemi kontrollimine x kvaliteedisüsteemi korrigeerimine ja täiustamine x kvaliteediringide töö organiseerimine. Kvaliteedi näitajad ja tegurid Kvaliteedi näitajad: x Toote omaduste järgi: x Tootmistehnilised o toote töömahukus o energiamahukus o materjalimahukus o kaal, gabariit. x Tootmistehnoloogilised o toote konstruktsiooni tehnoloogilisus o toote detailide ja koostude unifitseerimis- ja standardimisaste
x kvaliteedisüsteemi loomise plaan-graafiku koostamine x kvaliteedisüsteemi funktsionaalse ja struktuurse skeemi koostamine x dokumentatsiooni struktuuri ja sisu määratlemine x kvaliteedi käsiraamatu jt normatiivdokumentide koostamine x kvaliteedi kindlustamise programmide väljatöötamine toodetele x kvaliteedisüsteemi evitamine x kvaliteedisüsteemi funktsioneerimise kindlustamine x kvaliteedisüsteemi kontrollimine x kvaliteedisüsteemi korrigeerimine ja täiustamine x kvaliteediringide töö organiseerimine. 4.4. Standardid ja sertifitseerimine ISO 9000 sari kirjeldab kvaliteedijuhtimissüsteemide aluseid ja täpsustab nende terminoloogiat, määrab kindlaks nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemidele, annab juhiseid, mis võtavad arvesse kvaliteedisüsteemide mõjususe ja tõhususe. Standardi eesmärgiks on parendada organisatsiooni toimimist ning klientide ja muude huvipoolte rahulolu. Standard toob ära kvaliteedijuhtimise põhimõtted:
annaabi.ee 
