Kui palju?Kes?Millal?Mis parem/halvem?Kvalitatiivuuring-viiaxe läbi statistiliselt väikesel valimil,tulemused saadaxe sisuanalüüsi teel ning pole arvulised.K.lähenemise puhul tehaxe järeldusi,liikudes üksikjuhtumilt üldisele e induktiivselt.lähenemise korral järeldused deduktiivsedeeldataxe,et üldise puhul kehtiv on üldistav ka üksikjuhtumile. Uuring annab vastuse küsimusele kuidas? Millist?Miks? Kvantitatiivuuringu meetodid? Küsitlus, eksperiment,vaatlus. Kvalitatiivuuringu meetodid? fookusgrupp,süvaintervjuu (vähemal määral vaatlus) Rühmavestluse e fookusgrupi ja süvaintervjuu vahe? F. puhul valitud sihtrühma esindajaid intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator).S. puhul toimub intervjuu uurija ja sihtrühmaesindaja vahel. Millised eeldused peavad olema täidetud,et andmeid saaks esitada aegreas?Mõõdetav tunnus arvuline, mõõtmed on toimunud võrdsete ajavahemike järel,mõõtmistingimused ühesugused. Faktoranalüüsi
3.1.3Hoiakute mõõtmise meetodid.......................................................................48 3.2Kvalitatiivuuringud............................................................................................. 52 3.2.1Fookusgrupp.................................................................................................53 3.2.2Süvaintervjuu............................................................................................... 55 3.2.3Teised kvalitatiivuuringu meetodid..............................................................56 3.2.4Vaatlusmeetod..............................................................................................57 3.3Valimi määramine...............................................................................................64 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 77 Lisa 1. Strömpl, J
paika panna, mida soovitakse avastada ja miks. 3. Teabeallikate määratlemine Kokkuvõtvalt öeldes otsustatakse selles etapis, kas vaja läheb teiseseid või esmaseid andmeid või neid mõlemaid. 4. Andmekogumismeetodi valik Selles etapis selgitatakse, missugust andmekogumismeetodit kasutada esmaste andmete kogumiseks ja vastavalt sellele töötatakse välja andmekogumise instrument küsitlusankeet (kvantitatiivuuringu puhul) või intervjuu küsimustik (kvalitatiivuuringu puhul). Teiseste andmeallikate kasutamise puhul määratakse selles etapis kindlaks, milliseid andmeallikaid kasutada ja kui detailseks informatsiooni kogumisega minna. 5. Valimi määramine - etapis tuleb kindlaks määrata valikumeetod ja valimi suurus. Siin arvestatakse uuringu iseloomu ja kasutada olevate vahenditega, nõuetega tulemuste täpsuse kohta 6. Andmete kogumine -Andmete kogumise juures on oluline, et andmekoguja käituks erapooletult ning annaks
Põhimõtteliselt erinevad uurimuslikud lähenemised: üks number kvalitatiivuuringus ei tee seda veel kvantitatiivseks uuringuks! Tsitaate meetodite õpikutest ... "Kvantitatiivne uuring on selgelt struktureeritud, esinduslik uurimus, mis kasutab statistilisi protseduure" (Silbergh, 2001) "Kvantitatiivse uuringu tegijad töötavad pigem nagu demograafid. Nad ei tegele sotsiaalse reaalsusega, vaid numbritega" (Blaikie, 2010) "Kvalitatiivuuringu eesmärgiks pole mitte luua standartiseeritud ranget üldist käsitlust mingist nähtusest/probleemist, vaid selle nähtuse sügavuti uurimine" (Blaikie, 2010) Kvantitatiiv ja kvalitatiiv uuritavate aspektide ja juhtumite suhe Üks näide Kvantitatiivne strateegia: Uurin 100 Eesti vallavanema arusaamu kohalikust demokraatiast ja kaasamisest ning saan üldise pildi, mida üks keskmine vallavanem demokraatiast ja
sisekommunikatsiooni vahendid jne) analüüsimisest ning testidest ja katsetest. Intervjuud ja kirjalikud küsitlused puudutavad eelkõige neid inimesi, kellel on organisatsiooni käekäigule kõige suurem mõju. Need võivad olla näiteks olemasolevad või võimalikud uued kliendid, erinevad partnerid, ajakirjanikud ning kindlasti ka organisatsiooni enda töötajad. Organisatsiooni esindaja ning auditi korraldaja valivad koos välja võimalikult mitmekülgse grupi sihtrühma esindajatest. Kvalitatiivuuringu (valdavalt või ainult suulised intervjuud) puhul on küsitletavate tavapärane hulk 3050 inimest, kvantitatiivuuringu puhul (üldjuhul kirjalikud ankeedid) võib arv olla palju suurem. Tuleb aga silmas pidada, et küsitletavate hulgast on olulisem rääkida õigete inimestega, et kaardistada ja analüüsida nende arvamusi, hinnanguid ning ootusi. Audit algab tavaliselt organisatsiooni esindajate intervjueerimisega, mille tulemusena kaardistatakse
probleemile. Seega annavad esimesed kolm alapeatükki aluse empiiriliste uuringute suunale ja metoodika valikule. Empiiriline osa koosneb kolmest alapeatükist. Esimeses alapeatükis uuritakse Pärnut kui turismisihtkohta olemasolevate andmete põhjal. Teises alapeatükis edastatakse Pärnu kuurordiajaloo eksperdi arvamus ning käsitletakse valitud huvigruppide Eesti pereturisti ja kohalike elanike uurimistulemusi vastavalt autori läbiviidud uuringutele. Vastajaid valitakse lähtuvalt kvalitatiivuuringu kulust ja selle käigus tekkivatest vajadustest. Kõigepealt küsitakse Pärnu kuurordiajaloo eksperdi arvamust Pärnule sobiva arengusuuna kohta. Seejärel soovitakse Pärnu linna kodanike ja Eesti pereturis- tide käest teada saada, millisena nad Pärnut näha soovivad. Lisaks hüpoteetilisele visioneerimisele kogutakse ka konkreetseid ettepanekuid kuurordikontseptsiooni disai- nimiseks, mille autor loob erinevate arvamuste ühendamise tulemusena.
annaabi.ee 
