Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas. Rahvajutte lindudest PUUKORISTAJA Kord kuulnud puukoristaja ööbiku laulu ja küsinud ta käest: "Kust sa need laulud õppisid?" Ööbik vastanud: "Kuulasin külalapsi karjatänaval." Puukoristaja tahtis sama ilusasti osata laulda ja läks karjatänavale kuulama. Samal ajal aga kõndis hall hobune mööda tänavat ja laskis sinna oma soru. Puukoristaja õppis kuuldud
· Usuvaenuliku vöörvõimu all oli kirikupühade tähistamine keelatud. · Lubatavaks osutusid vastlapäeva-, jaanipäeva- ja uusaastakombestik. · Munadevärvimise komme püsis perekesksena, nelipühade puhul säilis kaseokste kojutoomine maaperedes. · Sõna ,,jõulud" oli keelatud. Küünalde, nääriehete ja uusaastakaartide müük algas kaupluses pärast jõulupühi, niisamuti väljakukuuskede väljapanek. · Täht kuuseladvas pidi olema viisnurk ja sümboliseerima Kremli tähte. · Enne jõulupühade möödumist oli keelatud asutustes ja koolides nääripidusid korraldada. · Koduseinte varjus peeti jõulupühi edasi. · Kirikliku lõikustänupühapäevale paigutati 1960. aastal üleliiduline põllumajandustöötajate päev, siis oli rikkalik toidulaud see, mis jätkas lõikuspühade pidamise kommet. · Uue aasta vastuvõtul said hoogu püssipaugutamine ja rakettide laskmine.
mehed linnas käisid)1865-1933 -fiktsionaalse ja tegeliku vahekord selgelt esil (tuttavas ruumis ebatõenäoline tegeane, koht vms). -armastus dramaatiline võitlus, milles peategelased kasvavad ja arenevad. -romantism põimus realismiga -eksiteerib neutraalne Euroopalik pilk nemad vs meie + neutraalne vaatleja(=Vilde enda vaade) -prohvet Maltsvet(tuntuim mees külades 1860ndatel! Karismaatiline, Juhan Leinberg) algab lindude dialoogiga kuuseladvas (neut. Vaatleja). Tegelased: ajaloolised- õige nimega. Muudetud nimega, sündmustega vabalt seotud. Väljamõeldud tegelased (,,luulelt laenatud"-Vilde) väljamõeldud esindavad tüüpilist käsitöölist, talupoega, külaelu, kuid ei oma peategelase rolli, loovad koondpildi. Realistlik kirjandus eeldab ajaloo tundmist, eri allikate läbitöötamist (oli romantismis ebaoluline), Mahtra Sõja jaoks töötas läbi ajaloolised tekstid, viibis
ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Täna, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On neid, kes on selle asendanud oksapärja, laekrooni või lihtsalt mõne oksaga. On neid, kelle kodus on kunstpuu. On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud. Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid, või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad, on maitseküsimus. Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20. sajandi alguses ja näiteks Ameerikas süüdati suur nn rahvuslik jõulupuu alles 1923. aastal Valge Maja ees, ehkki esimesest kümnendist oli puu püstitamine tasahaaval levinud suuremates linnades, nagu New York ja Los Angeles. Juba 19. sajandi lõpul on suuri kuuski olnud Sveitsis ja ka Skandinaavias. 1920. aastatel olnud Rootsis
Kui väljakukuused on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Täna, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On neid, kes on selle asendanud oksapärja, laekrooni või lihtsalt mõne oksaga. On neid, kelle kodus on kunstpuu. On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud. Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid, või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad, on maitseküsimus. Väljakukuuskedest vanim on teada aastast 1441: puu püstitati Tallinna keskväljakule. Balthasar Russow kirjeldab üle saja aasta hiljem, 1584. aastal: "Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure,
Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb, tõttab rõõmustama sind! Märts Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Pehmeid tuuli, lõunatuuli leelutamas metsades, pilvi väikesi ja suuri ujub hõbevalguses. Ei ma püsi, ei ma püsi enam toas sumedas! Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht. Õhtul heledamalt vilgub kevadrõõmus ehatäht. Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Sinikellukese surm Ülal taevas pilvitu ja puhas; õitses sinikellukene luhas, paitas teda päeval päikene, öösel uinus rahus väikene. Aga kord, kui taevas polnud puhas, külm ja niiske udu heljus luhas, kelluke jäi koidul ärkamata,
annaabi.ee 
