dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku tootmiseks ja mõningal määral klaasitööstuses. · Põltsamaa valla mullastik kuulub Eesti Vabariigi viljakaimate hulka, muldade keskmine hindepunkt on 52 (võrdluseks Eesti keskmine on 44), kõige viljakamad on Adavere aleviku, Kalme ja Mällikvere küla ümbruse põllud (kuni 57 punkti). Põldude keskel esinevad laikudena puisniidud ja segametsad. Iseloomulik taimekooslus on salu-okasmetsad. Kaseenamusega puistuid on ~40% ja kuuseenamusega ~30%. Taimeliikide üldarv ei ole Põltsamaa kandis kuigi suur. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat. · Haruldasi linnuliike esindab valge toonekurg. · Suurem soomassiiv on Umbusi raba ca 70 km2. · Võid VAADATA ka! · http://www.kesk.ee/files/menu//20070808091540404p_turismi_arenguk Põltsamaa jõgi - Pedja jõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 135km, jõgikond 1310km2, vooluhulk 12,3 m3/ sek. Algab Pandivere kõrgustikult. Jõe langus 72,2 m, keskmine lang 0,54 m/km L
Kuusk on tuultolmleja ning tolmleb mais. Seemned on varustatud lendtiivaga ning levivad tuulega, valmivad ning varisevad sügisel. Kuuse okkad on 1,3-2,5 cm pikkused ning tüvi kuni ühe meetrise läbimõõduga. Võra on kitsaskoonusjas ja oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.2. Levik Harilik kuusk on levinud peaaegu terves Põhja-Euroopas ja suurel määral Aasias (Harilik kuusk, 2011). Eestis on väga sagedane puuliik. Kuuseenamusega puistud moodustavad Eesti metsadest 25% (Harilik kuusk täiendav info, 2011). Kasvab tavaliselt segapuistutena koos arukase, hariliku haava, hariliku männi jt liikidega. Puhtkuusikud on tekkinud kas hooldusraiete või kultiveerimise tulemusena (Laas, 1967). 7 2.3. Kasvutingimused Harilik kuusk on varjutaluv ja pakasekindel, kuid niiskemates kohtades võib esineda külmakahjustusi
Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal. Kuusepuit on valge, pehme ja kerge, mahukaal 450 kg/m 3. Sobib kasutada samaks otstarbeks kui männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik
Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata. Vanni pannakse 1-2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Okkad on vitamiin C rikkad. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik, mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis. Harilik kuusk (picea abies) KU: 1. Levila: . Esineb peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas (puudub näiteks suuremal osal Saksamaa territooriumist) ja suurel alal Aasias. Eestis väga sage, kuuseenamusega puistute pindala moodustab metsade kogupindalast 25%. 2. Suurus: 30-50 (60) m kõrge. Vanus harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Ühekojaline. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 80-90 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvus hallikaspruun. Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (eriti noorelt)
Olenevalt moreeni kivimilisest osast leidub väga erinevaid mullatüüpe, alates vaestest savikatest muldadest Lõuna-Eestis kuni paekivikoreste, maaviljeluseks väga sobivate viljakate muldadeni Pandiveres. Jääsulavete tegevusel tekkisid nii liivased sandurid kui sügavale aluspõhja lõikunud ürgorud, kus laiade lammide vahel looklevad praegu väikesed jõed. Arvestades looduslikke tingimusi, võiksid viljakate muldadega aladel levida liigirikkad kuuseenamusega ja laialehised metsad, kuid pikaajalise asustuse tõttu on algsed metsad asendunud liigivaesemate sekundaarsete metsatüüpidega. Vähem on kannatada saanud vaid ulatuslike sooalade servametsad. ·Põhja-Eestis taandus mandrijääkiirelt ja seetõttu kuhjus seal setteid väga vähe. Peamised maastikuvormid on pealetungiva mandrijääpoolt siledakslükatud paetasandik ning põhja poole eksponeeritud paekallas,mis kohati on setete alla mattunud (Lahemaa jm).
tõttu on kuusk eelisolukorras ja saavutab liitunud männipuistute all ülekaalu. Männiuuendus võib küll tekkida, kuid mõne aasta jooksul see hukkub valguse puudusel. Vananedes männik hõreneb tugevasti. Et puistu all on küllaldaselt valgust ja järelkasvu, siis moodustab kuusk siin teise rinde ja hiljem tungib ta juba esimesse rindesse. Et mänd on kuusest vanem, siis on ta aeglasema kasvuga. Seepärast kuuse osakaal esimeses rindes järjest suureneb ning lõpuks kujuneb kuuseenamusega puistu või isegi puhtkuusik üksikute mändidega. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Selline vaheldus on majanduslikult vastuvõetav. Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus
tõttu on kuusk eelisolukorras ja saavutab liitunud männipuistute all ülekaalu. Männiuuendus võib küll tekkida, kuid mõne aasta jooksul see hukkub valguse puudusel. Vananedes männik hõreneb tugevasti. Et puistu all on küllaldaselt valgust ja järelkasvu, siis moodustab kuusk siin teise rinde ja hiljem tungib ta juba esimesse rindesse. Et mänd on kuusest vanem, siis on ta aeglasema kasvuga. Seepärast kuuse osakaal esimeses rindes järjest suureneb ning lõpuks kujuneb kuuseenamusega puistu või isegi puhtkuusik üksikute mändidega. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Selline vaheldus on majanduslikult vastuvõetav. Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad
annaabi.ee 
