Kõik koolid on võrdsed eestis · millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid · kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus · mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? · mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus · millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? · Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= · milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 · mis osa on sotsioloogial sotsiaalpoliitikas · sotsteaduste ajaloo lisalugemisest tuli küsimus ja vist sealt mudelite lisalugemisest oli kaks küsimust isegi · EL-ist oli ka küsimusi.. · EL-i haridussüsteemi kohta Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem
kõrge subjektiivne heaolu; madal objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu???; KÕRGE OBJEKTIIVNE JA KÕRGE SUBJEKTIIVNE 36. Kellele on sots. uuringuid vaja kõigile 37. Millise paradigma järgi peab haridus vastama tööturu nõuetele (positivism, konstruktivism, funktsionalism, mingi 4s) 38. Milline väide ei ole massikultuurile omane massikultuur on ebapopulaarne 39. Massikommunikatsioonile iseloomulik sotsiaalne ja füüsiline distants 40. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadus S=P1/3 41. Milles seisneb andmete valiidsus? Millisel määral mõõtmistulemus peegeldab meie poolt vaadeldavat objekti 42. Milles seisneb konfidentsiaalsus? üksikuid statistilisi üksusi puudutavate andmete kaitse igasuguse konfidentsiaalsuse rikkumise vastu, andmete mittestatistilisel eesmärkidel kasutamise ja ebaseadusliku avaldamise takistamine. 43. Reaalne side esindajaga 1-mandaadilise valimisringkonna korral 44
Mehed huvituvad natuke rohkem kui naised · Rahvuseti on huvi erinevus väike · Üldiselt võib öelda, et eestalsed huvituvad poliitikast ,,pisut". Võrreldes teiste Euroopa riikidega on meie rahva huvi poliitika vastu üsna leige · Tugeva juhi järgi üldiselt vajadust ei tunta (noorte seas taunitakse seda rohkem) Loeng VI: Riigikogu I blokk üldine plaan · Riigikogus ehk parlamendis on 101 liiget. See arv on tulnud kuupjuure seadusest, kuid täpselt ei ole määratletud, millest see kuupjuur võetakse. Võttes valijaskonnast saame 97, võttes rahvaarvust 110. Võrdluseks Läti Seimis 100 liiget, Soome Eduskundas 200 (ei lähtu üldse kuupjuure seadusest) ja Briti parlamendis 600 (samuti ei vasta kuupjuure seadusele). Seega on riigiti arvud lihtsalt välja kujunenud · Eesti parlamendi süsteem on mõneti kui politoloogia õpikute musternäidis (vastab paljuski õpikute pildile)
15 ⋅ 30 − 0,1−1 15 − 10 5 8⋅5 8 1 1 ⋅ 100 5 15% on , seega on otsitav arv = . 8 8 ⋅ 15 6 5 Vastus. Arv on . 6 a2 2 3 5 b Näide 13. Koondada 4b 2 + 3a b − 3a 3 − 3 a 2b 4 . b a a Lahendus. Avaldise esimeses liikmes korrutame kuupjuure all oleva murru lugejat ja nimetajat b-ga ning kolmandas liikmes teeme samasuguse korrutamise a 2 -ga, sest siis saame nendest nimetajatest kuupjuure ära võtta. Teises ja neljandas liikmes toome täisastme juure ette. Koondame sarnased liikmed. a2 2 3 5 b 3 2 4 a 2 ⋅ b 2a 3 2 b ⋅ a2 4b3 + a b − 3a 3 − a b = 4b 3 + a b − 3 a 3 − b3 a 2 b = b 2 a a b ⋅b
Harilikult on fraktsioon samasse erakonda kuuluvate parlamendiliikmete ühendus, kus vahetatakse arvamusi ja kujundatakse poliitilise jõu seisukoht seaduseelnõu või riikliku tähtsusega küsimuse, isiku valimise või nimetamise või muu parlamendi tegevusvaldkonda kuuluva otsustuse osas. Fraktsioonid annavad võimaluse valmistada ette ühiseid algatusi ja vahetada informatsiooni ning muul moel maailmavaatelisi seisukohti koondada. 50. Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel 101 liiget. Kuupjuure reegel - Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk
ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist. Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmisest umbusaldushääletamisest. 63. valitsuse suunamine ja kontroll EL asjades http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11123 64. Kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel Rein Taagepera: on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. 65. Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) reguleerimisala erinevus Erinevus on selles, et RKLS sätestab ära RK liikme õigused, kohustused ja muud ametiga seonduvad sätted. RKKTS aga
Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 50. Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele. Nii on saadud ka Eesti Riigikogu 101 liiget. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet
Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 50. Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 8090 kuni 150-ni. Kuupjuur aktiivsest elanikkonnast ongi tavaliselt aluseks parlamendi suurusele. Nii on saadud ka Eesti Riigikogu 101 liiget. 51. Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet
annaabi.ee 
