Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma
Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. «Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast
Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka samanimeline film. Apollo 13 oli kosmoselaev, mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda Kuu pinnal maanduva lennu. Lend startis 11. aprillil 1970. Kaks päeva hiljem toimus kosmoselaeva pardal plahvatus, mille põhjustas vigane hapnikumahuti. Laeva hooldusmoodul sai tõsiselt kannatada ning meeskonna varustamine elektrienergiaga praktiliselt katkes. Meeskond kasutas kosmoses elamiseks kuumoodulit ning tegi Houstoni juhtimiskeskusest saabuvate juhtnööride abil mitmesuguseid leidlikke parandusi. Kokkuvõtteks ütleks, et me oleme kõvasti arenenud võrreldes sellega mis meie esivanemad teadsid kosmosest mitmeid sadu aastaid tagasi, kuid ma usun, et kosmos, jab meie jaoks alati salapäraseks ja läheb enne veel mitmeid tuhandeid aastaid kui me poolegi kosmosest selgeks saame. Saame teada Jupiterist, tema
Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames (10 lendu aastatel 1965-66), Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn-V ja tema nooremate vendadeSaturn-I ning Saturn-IB konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ja infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähedamalt kui keegi varem.1969. aasta mais suundus järgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969 aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil Armstrong ja Edvin (Buzz) Oldrin. Kolmas astronaut, Michael Collins, ootas neid kuuorbiidile jäänud orbitaallaevas. Selle lennu jooksul pidid inimesed ja tehnika tõestama, et loodud raketid ja kosmoselaevad võivad tõesti meeskonna Kuule viia ja Maale tagasi tuua. See oli lennu põhieesmärk. Teaduslikud ülesanded olid sihilikult piiratud. Astronaudid tegid vaid ühe lühiajalise
seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. ,,Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. ,,Kotkas" on laskunud!" kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid. 2.2. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast
Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames, Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn V ja tema nooremate vendade Saturn-I ning Saturn-IB konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ning infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähemalt kui keegi varem. 1969. aasta mais suundus järgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969. aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil Armstrong ja Edvin (Buzz) Aldrin. Kolmas astronaut, Michael Collins, ootas neid kuuorbiidile jäänud orbitaallaevas. Möödunud 40 aasta jooksul on palju räägitud ja kirjutatud esimesest maandumisest Kuule. Tuleb aga silmas pidada, et vaatamata selle tohutule sümboolsele tähtsusele, oli see maandumine tegelikult kogu kuukompleksi viimane katsetus. Selle lennu jooksul pidid
annaabi.ee 
