pindala- 377 835 km² Maastik- Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Asukoht- Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse Ookeani Aasia rannikut. Riigikeel- Jaapani keel Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Majandusharud Põllumajandus ja metsandus- Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaadusete importijaid maailmas
ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Huvitav fakt: alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks looduslikele kuumaveeallikatele rida puurauke, millest saadakse 87 kuni 138°C temperatuuriga vett. Looduslikule küttele on nüüdseks üle viidud kuni 90 % Islandi pealinna majadest. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et ilma vulkanismita meie koduplaneet ei areneks, ning see on ka kõige suurem põhjus miks vulkanism on hea, ületades isegi kõik vulkanismi negatiivsed omadused!
samas kohas ilma dramaatiliste tagajärgedeta. Ka maavärinad on Islandil tavalised, kuid harva tõsiste tagajärgedega. Tugevaimad maavärinad toimusid 1784 ja 1896. Lisaks paljudele tavalistele jõgedele ja järvedele on Islandil veel 800 kuumaveeallikat. Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 180 liitrit keeva vett sekundis. Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Lõuna-Islandil asuv Geys?r, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. Selle vesi purskas omal ajal 60 m kõrgusele, kuid tänapäeval see geiser kahjuks enam regulaarselt ei tegutse. Praegusel ajal on Geys?rit ümbritsevate kuumaveeallikate alal kõige aktiivsemaks allikaks Strokkur, mis purskab vett 5-10 minutiliste vaheaegadega. Islandlased oskavad looduslikku kuuma vett edukalt ära kasutada, 89 % majadest köetakse kuuma veega. Reykjaviki piirkonnas köetakse kõiki maju kuuma veega ning linnatänavate all on soojaveevoolikud, mis sulatavad jää ja lume
Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), Seda tähistatakse 3.ndal märtsil. Tangoo-no- sekku on poiste püha,mida tähistatakse 5.ndal mail. Tanabata, mis on tähefestival, mida tähistatakse 7 juulil. Need pühad on ühed tähtsamad Jaapanid ja igat püha tähistatakse erinevate traditsioonidega. Jaapani Loodus Jaapan on tohutult ilus maa. Olgugi,et pinnamood on väga mägine. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka äärmiselt mitmekesise loomastiku. Tuntumad loomad : korallkalad, merilõvid,nokisvaalad,pruunkaru jne Vaatamisväärsused Jaapanis Kui soovid Jaapani kunagi külastada, siis tuleb sul kindlasti ära vaadata järgmised Jaapani vaatamisväärsused. Mägi Fuij, mis on Jaapani kõrgeim,
Aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul. Mitmes kohas islandil on näha maapealseid kuumaveeallikad. Kokku on seal 800 kuumaveeallikat ja nende keskmine veetemperatuur on 70°C. Suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem, kui 150 l keevat vett sekundis. Maa Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Haukadaluris Lõuna-Islandil asetsev Geysir, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. KOKKUVÕTE Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Saar koosneb enamasti 400600 meetri kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Nende SKP on 33051 dollarit elaniku kohta. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu liige. Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei
Ka paljud teised Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades on rohkelt kuumaveeallikaid. Umbes 108 vulkaani on praegugi aktiivsed. Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus Jaapanis tuleneb sellest, et saarestik asetseb Vaikse ookeani tulerõnga piirkonnas kolme laama – Filipiini laama, Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama – kokkupuutekohas. 1.4. Maavärinad Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000–8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei tunne. Maavärinaid, mis ei põhjusta küll purustusi, kuid on tuntavad, registreeritakse aastas umbes tuhat. Aeg-ajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-magnituudises Suur Kantō maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tōkyō ja hukkus kuni 142 000 inimest. 1995. aastal
kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks looduslikele kuumaveeallikatele rida puurauke, millest saadakse 87 kuni 138°C temperatuuriga vett. Looduslikule küttele on seni üle viidud kuni 90 % Islandi pealinna majadest. Analoogiline küttesüsteem ehitati ka Selfossi linnas Reikjavikist edela pool, mille lähedale Hveragerdi rajati Islandi esimene geotermiline jõujaam. Ehitamisel on uued jõujaamad. Taupo vulkaanilises vööndis Uus-Meremaa Põhjasaarel kasutasid maoorid juba ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks ja pesupesemiseks. Aastal
Esimeste organisatsioonide ja kaitsealade asutamine. (Loodusuurijad Venemaal ja Linnukaitse Ühing.) 1802 Prantsuse kirjanik võttis kasutusele mõiste “loodusmälestis”, mis oli esimesene looduskaitsealane mõiste. c. III laienemise etapp Tõuseb teaduse ja riigi osakaal looduskaitses. Rahvusparkide moodustamise algus. 1832 Suleti USA-s Arkansases kuumaveeallikatele ligipääs, et neid oleks võimalik säilitada esialgsel kujul. 1836 Saksamaal võeti kaitse alla maaliline kalju. Eestis sai klassikaline looduskaitse alguse eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade õhutusel. 1853 Asutati Tartu Loodusuurijate Selts. 1872 USA-s loodi Yellowstone`i rahvuspark – esimene rahvuspark maailmas.
annaabi.ee 
