Mesotasandi ilmalikustumise all peetakse silmas religioossete organisatsioonide tasemel toimuvat. Üheks näiteks on ,,suurte" kirikute kui usklikke koondavate organisatsioonide rolli vähenemine, mille mõõdetav väljendus on kahanev kirikuliikmete arv. Kolmandaks saab rääkida ilmalikustumisest indiviidi tasandil üha suurem hulk inimesi ei pea religiooni oma elus oluliseks. Usk muutub üha enam inimese enda valikuks ega põhine enam sünnipärasel kuuluvusel, lapsepõlvekodu ja vanemate mõju inimese hilisemale usuelule kahaneb. Paljud sotsioloogid väidavad, et vanale sekulariseerumisteooriale on tänasel päeval julgenud vaid vähesed truuks jääda, sest empiirilised andmed räägivad sellele teooriale vastu. Välja arvatud Euroopa, on maailm religioossem kui iial enne, märgatav on äärmiselt jõuliste usuliste liikumiste esiletõus, mõnel neist on kaugeleulatuvad poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Kaks ülivõimast
19. Kuidas me loome arusaamise iseendast? *enesehinnang *enesekontseptsioon 20. Kuidas me loome arusaamise teistest?*esmamulje*füüsiline atraktiivsus*väljendusrikkus*stereotüübid ja per.üldistuse 21. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsion on kõige otsustavam mulje kujundamisel 22. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 23. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? *vastuvõtja enesekindlus *konteksti mõju jne 24. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? 25. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsion, mida sõna esile kutsub 26. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? *Kodeerimine... tegevus, kus valitakse
Lisaks veel vaadeldava inimese füüsiline atraktiivsus ning tema väljendusrikkus. Olulised on ka stereotüübid. 16. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsion on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. 17. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 18. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? 1)vastuvõtja enesekindlus; 2)konteksti mõju; 3)muud mõjutegurid Uues või võõras olukorras teeb aju puuduvate detailide asjus ennatlikke järeldusi, mis põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Inimesed tajuvad seda, mida nad on harjunud tajuma. 19. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis
Albert Mehrabiani järgi võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: - 7% - verbaalne (sõnad) - 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) - 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) 18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige määravam mulje kujundamisel. 19. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Konteksti mõju(nt grupi mõju, grupis võib inimene palju julgemad/halvemad teod korda saata), tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?
Vastavalt ÄS-i §-le 286 võib aktsia kuuluda ühiselt mitmele isikule. Kuna aktsiaraamatu kannetel puudub aktsia kuuluvuse seisukohalt õiguslik tähendus, siis ei pruugi aktsia kuulumine mitmele isikule olla aktsiaraamatusse kantud ning sellisel juhul ei kehti aktsiate kuuluvus mitmele isikule aktsiaseltsi suhtes (nt üldkoosoleku teate saatmisel võetakse aluseks aktsiaraamatu andmed). Küll on aktsia ühisel omanikul õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse. Ühisel kuuluvusel on AS jaoks tähendus vaid siis, kui sellest on AS-le teatatud. Õigusi ühisest aktsiast saab teostada vaid ühiselt, kui pole määratud ühist esinadajat. AS võib oma kohustused (nt. Dividendi väljamakse) ühise esindaja puudumisel täita omal valikul ühele ühisele omanikule. Ühiste aktsiate osas on võimalik avad EVK-s ühine konto. vt RKTKo 27.10.2004.a. Otsus nr. 3-2-1-99-04. Ühine aktsia saab tekkida abikaasade ühisvarana või seltsinguvarana.
omakapitali ühe aktsia kohta. Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. Turuväärtust kujuneb väärtpaberiturul nõudmise ja pakkumise koosmõju tulemusena. 60. Mis on ühine aktsia/osa? Too näiteid, millal see tekib ning mis on selle õiguslikud tagajärjed? Ühine osa/aktsia (ÄS § 165, ÄS § 286 lg 1) Ühine osa/aktsia saab tekkida abikaasade ühisvarana või seltsinguvarana. Ühisel kuuluvusel on OÜ/AS jaoks tähendus vaid siis, kui sellest on OÜ-le/AS-le teatatud. Õigusi ühisest osast saab teostada vaid ühiselt, kui pole määratud ühist esindajat. OÜ/AS võib oma kohustused (nt dividendi väljamakse) ühise esindaja puudumisel täita omal valikul ühele ühisele omanikule. Kui osa/aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt, vastutavad need isikud osaga seotud kohustuste täitmise eest solidaarselt. Ühiste aktsiate osas on võimalik avada EVK-s ühine konto (EVKS § 5 lg 3) 61
esitab juhatus koos majandusaasta aruandega registrile ka uue osanike nimekirja (ÄS § 179 lg 4) v.a. Kui osad EVK-s. · Osanike nimekirjaga võivad tutvuda osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed ning pädevad riigiasutused, samuti teised isikud kellel on õigustatud huvi (ÄS § 182 lg 2) Ühine osa (ÄS § 165) Ühine osa saab tekkida abikaasade ühisvarana või seltsinguvarana. Ühisel kuuluvusel on OÜ jaoks tähendus vaid siis, kui sellest on OÜ-le teatatud. Õigusi ühisest osast saab teostada vaid ühiselt, kui pole määratud ühist esindajat. OÜ võib oma kohustused (nt dividendi väljamakse) ühise esindaja puudumisel täita omal valikul ühele ühisele omanikule. Osa võõrandamine · Võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitakse osa võõrandamisleping; · Võõrandaja esitab viivitamata osa juhatusele (VÕS § 249 lg 1);