2. Kaslaste luustik Kaslaste luustik koosneb ligikaudu 250 osast. See moodustab jäiga raamistiku, millele kinnituvad pehmed kehaosad ja mis kaitseb neid vigastuste ja löökide eest, kindlustades samal ajal kassi liigutuste kiirust ja elastsust. Nii suurte kui ka väikeste kaslaste kolju näitab, et tegu on loomadega, kes on erakordselt hästi kohastunud oma saagi tapmisega ja selle söömisega nii kiirelt, kui võimalik. Suured silmakoopad kindlustavad avara vaatevälja, ajukolju kuulmispiirkond on suur ja lühikesed lõuad saavad laialt pärani avaneda. Kaslased tapavad saaki nii, et purevad oma teravate kihvadega saaki ja kisuvad kiskhammastega lihatükke saagilt lahti. (Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 12-13) 3. Väikesed kassid 3.1 Kodukass Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptlased uskusid, et kassid on pühad loomad, ja kui oli tulekahju, siis kasse päästeti esimesena. Vanaajal ei olnud kodukasse, vaid olid ainult metsikud kassid
linde on aga mõõtmetelt suured (nurmkana ja kiivitaja). Veelinnud: pikk kael, pikad jalad, pikk nokk, ujulestad. Õhulinnud: pikemad ja saledamad tiivad kui teistel lindudel, kerge keha. Imetajad Üldtunnused: toidavad poegi piimaga, väliskõrv-kõrvalest, püsisoojasd. Kuulmine kõrvalest (koondab ja püüab helisid), kuulmekäik, trummikile (võnkumine), keskkõrv (võimendab helisid), sisekõrv, sisekõrvatigu, kuulmenärv ja peaaju kuulmispiirkond. Imetajate sigimine ja areng Emaslooma munarakud ja isaslooma seemnerakud munaraku viljastamine munajuhas viljastatud munaraku jagunemine rakukobar loode sünnib imetaja. Imetajate mitmekesisus Arengutase: ürgimetajad (nokkloom), alamimetajad (känguru), pärisimetajad (karu). Toitumine: segatoidulised (karu), kiskjad (lõvi), rohusööjad (kits), mäletsejad (lehm),
Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. Assotsiatsioonipiirkonnad on lauba-, oimu-, kiiru- ja kuklasagaras. 158. Ajuvatsakesed, nende paiknemine, tähtsus Raamat, joonis 151 Külgvatsakesed (2) mõlemas suurajupoolkeras. Kolmas ajuvatsake kitsas, pilujas õõnsus, mida ümbritseb vaheaju.
113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus, kuulmispiirkond, akustiline kõnekeskus, haistepiirkond. 116. Ülenevad juhteteed, nende ülesanded: ülenevad juhteteed on sensoorsed ning nende kaudu antakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest. 117. Alanevad juhteteed, nende ülesanded: alanevad juhteteed on motoorsed ning nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust need motoorsete närvide kaudu antakse edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse
- Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades - Mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad- otsmikusagaras 155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157. Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel
- Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades - Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades - Mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad- otsmikusagaras 155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht - Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas - Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus - Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas 156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine 157. Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned III ajuvatsake- kitsas, pilujas õõnsus, vaheaju juures IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel
Otsa e. suuraju – on kõrgema närvitalitluse peamine keskus. Selle olulisim osa on suuraju koor (inimesel 2-5mm paksune), milles närvirakud asetsevad 6 kihis. Iga kiht on suhteliselt erineva ehitusega ja täidab erinevat funktsiooni. Otsaju osadeks on lauba-, oimu-, kukla- ja kiirusagar. Ajukoore eri osadel spetsiifilised funktsioonid: – Kuklasagar – nägemispiirkond – Oimusagar – kuulmispiirkond – Kiirusagar – lugemiskeskus – Broca ala – kõne motoorne keskus (sõnade artikuleerimine) – Wernice ala – kõne mõistmine (sõnalise signaali sisuline mõistmine) – Laubasagar – motoorne kirjutamisväli Limbiline süsteem – emotsioonide genereerimine; õppimine, mälu; tundeaistingule lisandub emotsionaalne komponent; hipokampus, mandelkeha ehk amügdala jt. Ajukoore funktsionaalsed väljad
Temporaalsagar reguleerib kõiki aju auditiivseid funktsioone, kahjustuse korral kantakse sagarate ülesanded vastastikku üle. See on võimalik, kuna närvid mõlemast kõrvast jagunevad ning suunduvad mõlemasse sagarasse. Kõne all olev sagar tajub ja tunneb verbaalset materjali. Vasak temporaal piirkond tegeleb kõne, nimetamise ja verbaalse mäluga. Parem piirkond sisaldab muusikalisi võimeid, võõrkeelte oskust, visuaalset mälu ning keskkonnast arusaamist. Kuulmispiirkond (kuulmisanalüsaatori kortikaalne osa) asub ülemise oimukääru keskosas. Vahetult selle taga paikneb akustiline kõnekeskus. Selle vigastamise korral kuuldakse sõnu, kuid ei mõisteta nende tähendust. Haistepiirkond (haisteanalüsaatori kortikaalne osa) paikneb oimusagara parahipokampaalkääru konksus, temast taga pool asetseb maitsmispiirkond, mis on maitsmisanalüsaatori kortikaalne osa. Vastavalt alade vigastustele ilmnevad ka kahjustused, mida tänapäeva teadusmeditsiinis on
annaabi.ee 
