alaealised) tervisele; 4) müra ja töös kasutatavate ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenevale mõjule, kui selle hindamine on tehniliselt teostatav; 5) müra ja hoiatussignaalide või muude õnnetusohu vähendamiseks antavate helisignaalide koostoimest tulenevale kaudsele mõjule; 6) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete töövahendite või -meetodite olemasolule; 7) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolule; 8) müraga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega, kui töötaja asub tööandja vastutusalas (nt viibimine puhke- või riietusruumis); 9) töötajate tervisekontrolli käigus saadavatele asjakohastele andmetele. § 5. Terviseriski vähendamine (1) Kokkupuutest müraga tulenevad riskid tuleb kõrvaldada nende tekkekohas või vähendada neid võimaliku miinimumini «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» §-s 121 sätestatud ennetuspõhimõtete kohaselt.
varajane avastamine ja nendest teatamine; töötajate tervisekontrolli vajalikkus ja selle läbiviimise kord; müra ja vibratsiooni mõõtmise ning terviseriskide hindamise tulemused ettevõttes; müra ja vibratsiooni piirnormid ning abinõude rakendusväärtused; töökohas mürast ja vibratsioonist tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks rakendatavad abinõud; kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine; töövahendite kasutamine sellisel viisil, et minimeerida kokkupuude nende tekitatava müraga (ohutud töövõtted, töökorraldus, isikukaitsevahendite kasutamine). 6 Kokkuvõte Juhendamise juures on kõige olulisem see , et töölised saaksid aru mida on vaja teha ja kuidas. Töölistele on ka see tähtis ,et keegi neid juhendaks kuna nii nad õpivad ja saavad ka
Turvaköie mittekasutamist põhjendades, on toodud ka näiteks, et jalgu jäänud turvaköis võib põhjustada kukkumist. Seda saab loomulikult vältida, kui osata köisi õigesti kasutada. Selliste ohtude ennetamiseks ongi mõeldud isikukaitsevahendi kasutamise väljaõpe ja näitlik kasutamine, mille korraldamine on seaduse järgi tööandja kohustus. Katusetööl on kaks varianti ohutult tööd teha: kas ehitada räästasse piirded või kasutada turvarakmeid koos ankurdatud turvaköiega. Kuulmiskaitsevahendite mittekasutamine toob kaasa kuulmise halvenemise kuni kurdistumiseni. Kuna tegemist on pikaajalise protsessiga, siis loodetakse, et ega minu kuulmine ei kahjustu. Kõrvaklappide mittekandmist põhjendatakse sageli higistamisega ja ebamugavustundega. Sellisel juhul tuleks aga kasutada kõrvatroppe, mitte loobuda kuulmiskaitsevahendi kasutamisest ja riskida tervisekahjustusega. Sel aastal on Eestis juhtunud 64 tööõnnetust, mille on otseselt põhjustanud isikukaitsevahendite mittekasutamine
Kuulmise kaitsevahendid on põhimõtteliselt kahte tüüpi: seesmised ja muhvitüüpi. Seesmised võivad olla valmis vormitud või vormitavad. Võivad olla paisuvast plastikust või lihtsad fiiberi prundid. Muhvitüüpi võivad olla vedelikuga või vahuga täidetud ning on monteeritud kõrvaklappidena või kiivrile. Kaitsevahendite efektiivsus sõltub tüübist ning ka valmistajast. Joonisel 8 on näidatud erinevate kuulmiskaitsevahendite nõrgendamistegur. Joonis 11. Müra nõrgendustegur erinevate seesmiste ja muhvitüüpi kuulmiskaitsete kasutamisel. (1, lk 616) 16 Kuulmise kaitse ja kõneline suhtlemine Üks vastuväide kuulmiskaitsevahendite kasutamise vastu on see, et kaitsevahendid segavad suhtlemist. Joonis 9 näitab korrektselt arusaadava kõne protsenti tingimustes kus kas kuulaja
või tipphelirõhk 135dB(C), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid Piirnormid Kui päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, võib kasutada nädalast müraga kokkupuute taset- nädalase müraga kokkupuute tase ei tohi ületada 85 dB(A), abinõusid on kasutatud terviseriskide vähendamiseks Töötajale mõjuva müra päevase kokkupuutetaseme määramisel tuleb arvestada IKV kandmisest tingitud müra sumbumist Kuulmiskaitsevahendite kandmise kontroll Kontrolli kuulmiskaitsevahendite kandmist, dokumenteeri sisekontrolli käigus, arhiveeri Reegel Müratseme suurenemisel 3 dB võrra müras viibimise kestus väheneb poole võrra(tööstuses) 85 dB(A)- 8 tundi 88dB(A)- 4 tundi 91dB(A)- 2 tundi Müratase kontoris Mõtlemistöö korral alla 55 dB(A), tavabüroos alla 70dB(A) Müraallikad kontoris, meetmed vähendamiseks KONTORIMÜRA Alalävine müra nn kõigile avatud teenindusruumides
tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega, siis kuidas sinu arvates peaks tööandja käituma: V: anda töötajale isikukaitsevahendid. 6. Töökohal pidevalt töötava kompressori juures mõõdeti müra tugevuseks 94 detsibelli. Järjesta tööandja tegevus müraga kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks. V: · Töökeskkonna riskianalüüs · Terviseriski vähendamine · Kuulmiskaitsevahendite väljastamine · Töötajate juhendamine ja väljaõpe · Töötajate tervisekontroll 7. Kas ja millal saab liiklusõnnetus olla tööõnnetus? Põhjenda vastust. V: Liiklusõnnetus saab olla tööõnnetus kui töötaja täidab tööandja poolt antud korraldusi. Tööõnnetuse definitsioon tuleneb Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-st 22, mille kohaselt:
f) tootjate poolt oma tööseadmete müratasemete kohta antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele; g) mürataseme alandamiseks mõeldud alternatiivsete tööseadmete olemasolu; h) tööandja vastutusel toimuv müraga kokkupuute tavalisest tööajast kauemaks pikenemine; i) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas olemasolu korral avaldatud andmed; j) küllaldaste summutamisomadustega kuulmiskaitsevahendite olemasolu. 7. Tööandja valduses peab olema riski hindamine, mis vastab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile artikli, ning ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5, 6, 7 ja 8. Riski hindamine kantakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale sobivale andmekandjale. Riski hindamist ajakohastatakse korrapäraselt, kuid eriti siis, kui on toimunud olulisi
annaabi.ee 
