koormust (nt keeruline tagama töö tegemiseks kasutada, liiga raske) vajaliku, sobiva, hooldatud sobiks kasutajale (ka siis, isikukaitse-vahendi ja töötaja kui kantakse prille või kohustuseks on seda kasutada. kasutatakse kuulmisaparaati) Isikukaitsevahendite valikul Jah -> jätkake küsimusega 5 kasutage pildikaarte (kaardi- Jah -> jätkake küsimusega 2 Ei -> jätkake küsimusega 7 pakk A1). Seejärel jätkake Ei -> jätkake küsimusega 3 küsimusega 4. A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid A. Isikukaitsevahendid 5
nendega opereerida. Lapsed, kellel on kuulmislangus ja ei kasuta kuuldeaparaati, on väga suur risk ka kõnes maha jääda nii nendest lastest, kellel on kuulmislangus, kuid kasutatakse kuuldeaparaati, kui ka tervetest lastest. Nende sõnavara on piiratum ning tänu sellele ka kõne mõistmine on kehvem. Ka grammatikaga esineb nendel lastel probleeme. (Walker jt, 2015) Väga oluline on ka see, kui palju kasutatkse esimesel kolmel eluaastal kuulmisaparaati. Tihti väikelastel ei ole seda pidevalt kõrvas, kuna need lähevad pideva kasutamisega kiiremini katki. Kuid see, et väike laps ei kuule pidevalt kõne enda ümber vähendab ka lapse kõne õppimise produktiivsust. Oluline on lastele võimaldada logopeedilist abi. (Walker jt, 2015) On leitud, et suurema kuulmisjäägiga lastel on sidusam kõne kui väiksema kuulmisjäägiga lastel. Crosson ja Geers (2001) on välja toonud, et paremini kuulvate laste lood olid paremini struktureeritud
See tõi häid tulemusi. Esimene leedi, Nancy Reagan, võttis selle teema oma peamiseks ülesandeks. Ta käis 65-es linnas, 33-es osariigis, tutvustamaks oma kampaaniat "Lihtsalt ütle EI!" Ta rääkis narkootikumide kahjulikkusest. Tervis ja heaolu 7 Reagan käis oma eluajal paljudel operatsioonidel. Põhiliselt käis ta eemaldamas vähirakke, kogu oma kehalt. President olles, hakkas ta kandma ka kuulmisaparaati, kõigepealt paremas ja siis ka vasakus kõrvas. 1994-ndal aastal diagnoositi tal Alzheimeri tõbi. Aastate möödudes hävitas haigus kõik Reagani vaimsed võimed, alustades nimede unustamisega. Ta hakkas vältima avalikke esinemisi, lootes, et inimesed mäletavad teda nii, nagu ta oli siis kui ta oli terve. Teda kritiseeriti selles, et ta ei pöörnud piisavalt tähelepanu AIDS-i haigetele. Tuhanded inimesed nakatusid, aga Reagan ei eraldanud rohkem raha selle haiguse uurimiseks
suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse. Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esines ka rahutust, kuna niheles ja muutis sagedasti oma kehaasendit. Samuti võis märgata tühjusesse suunatud pilku ja loidust. Vaimne funktsioon muutub päeva lõikes- kord parem ja kord halvem. Kuulmisel esinevad minimaalsed raskused, kuna müra taustal oli vajalik küsimuste pidev kordamine. Kuulmisaparaati haige ei vaja, kuna kuulmine ei ole niivõrd langenud, et seda oleks vaja kasutusele võtta. Väljendusviisiks on aktiivne kõne, kuid kui kõne on episoodiliselt haiguse tõttu lünklik või puudulik, siis ta noogutab pead vastamiseks. Kõne on seega tavaliselt arusaadav, kuid esinevad raskused õigete sõnade leidmisel ja oma mõtete lõpetamisel. Kõne muutub päev-päevalt ebaselgemaks, kuna on segane, pudistav ja raskesti arusaadav
Liikumine: Patsient sai nii pre- kui ka postoperatiivselt ise liikumisega hakkama, ei vajanud abivahendeid. Peale operatsiooni hakkas järgmisel päeval ettevaatlikult iseseisvalt liikuma. Vaimne seisund Meeleolu: Haiglasse saabudes on patsient rahulik, normaalses meeleolus. On operatsiooni pärast veidi ärevuses, sest ei tea, mida oodata. Sensoorne seisund, nägemine/kuulmine: Nägemine ning kuulmine eakohased. Patsient kasutab lugemisprille, ei kasuta kuulmisaparaati. Psüühiline seisund Emotsionaalne seisund: Patsient on veidi ärevuses, kuid muidu on meeleolu normaalne, patsient on heas tujus. Reaktsioon haigusele: Haigus teeb patsienti murelikuks, kuid ta on paranemisse positiivselt meelestatud. Hingelised vajadused: Patsiendi sõnul soovib ta väga inimestega suhelda, räägib hea meelega personaliga. Samuti soovib igapäevaselt ristsõnu lahendada. Hoiakud ja väärtused: Väärtustab väga oma perekonda ning hoiab nendega igapäevaselt
Vaimne seisund: Meeleolu: Haiglasse saabudes patsient mures oma terviseseisundi pärast ning kardab natukene operatsiooni. Samas mõistab ta operatsiooni vajalikkust. Enne operatsioonile viimist on patsient natukene närviline. Esimesel postoperatiivsel päeval on patsient rahulolev, et operatsioon on nüüd möödas ja tüsistusi ei tekkinud. Sensoorne seisund, nägemine/kuulmine: Patsiendi nägemine on korras, ta ei kasuta prille ega ka läätsesid. Kuulmisega on ka kõik korras. Ei kasuta kuulmisaparaati. Patsiendiga saab suhelda normaalsel toonil. Psüühiline seisund: Emotsionaalne seisund: Rahuldav Reaktsioon haigusele: Patsiendis tekitas haiguse poolt põhjustatud valu halba tuju. Tema enesetunne haiglasse saabudes oli rahulik, sest operatsioon oli planeeritud ning ei tulnud ootamatult. Enne operatsiooni muutus enesetunne natukene närviliseks, aga peale õega rääkimist rahunes patsient maha ning oli operatsiooniks valmis. Hingelised vajadused: ...
üles. Uinutitega magab hästi, hommikul puhanud ja pärast magamist valmis päevasteks toimetusteks. Unenäod olemas, aga mitte iga öö. Enne magamist tulutab tuba. Võõras kohas magab ka uinutitega. 4.6 Taju/tunnetamine Nägemine ning kuulmine eakohased. Patsient kasutab lugemisprille, ei kasuta 10 kuulmisaparaati. Silmaarsti viimase aasta jooksul külastanud ei ole. Maitsemeeled väga muutunud ei ole, kuid viimasel ajal lisab toidule rohkem soola. Lõhnu tunneb hästi. Puutetundlikkus on hea, muutunud ei ole. Viimase aasta jooksul probleeme mäluga ei esinenud, kuid naine terve elu jooksul kirjutab märkmikusse kõik mis tal on vaja teha. Otsuseid langetada on lihtne, kuid alati räägib perega läbi, kuidas paremini teha. Parim viis uusi asju õppida on kirjutamine. Õppimisvõime on eakohane
orientatsiooni häired. • Varem põhiliselt vanemaealistel. 29 • Järjest rohkem koolinoor, kuni 15%-l täiskasvanuikka jõudmiseks kujuneb kuulmisnõrkus (2010.a.220; 2011.a. 321 kuulmisaparaati): 20% elanikkonnast vajaks kuulmisaparaati Kõne areng – ravimid ei aita • Kõne universaalne –kõik inimesed kasutavad “geneetiline sundus” • Kaebused: kohin kõrvades e.tinnitus ja kuulmislangus • Õpitakse varases eluperioodis raskusteta: kõikjal 12k. vanuselt öeldakse sõnu (Eesti • Vaegkuulmise põhjused? lapsed 10k
annaabi.ee 
