Hammaslatt roolisüsteemi kasutuselevõtmise põhimõte: see süsteem on kompaktsem, lihtsam, vastupidavam, täpsem ning võimaldab integreerida roolivõimendit. Et hammasratas pöörab sirget hammaslatti kõigis asendites üht-viisi, ei sõltu vabakaik rooliratta asendist. Seetõttu saab autot teekäänakutel juhtida täpsemini. Rooliajamisse kuuluvad rööpvarras ja käändhoovad. Harkvedrustuse korral jaguneb rööpvarras kolmeks osaks, mille otstes on kuulliigendid. Keskmist osa nimetatakse keskvardaks ja äärmisi külgvarrasteks. Keskvarras on ühe otsaga roolihoova ja teisega pendelhoova küljes. Tema ülesanne on pöörata pendelhooba roolihoovaga kaasa. Kumbki hoob liigutab lähimat külgvarrast ja need omakorda käändhoobasid, mis on jäigalt käänmike küljes.Küünalvedrustusega autol liigutab reduktori torukujulises keres paiknev hammaslatt otseselt külgvardaid. Külgvarraste pikkust saab rataste kokkujooksu seadmiseks muuta
McPhersoni Vedrustus Sõiduautode pindade hooldaja- ja rehvitehnik SHR16/2 Mayro Glaaser Tutvustus Väikeautode käänmikud kinnituvad otse õõtsharkide külge. Mõlema õõtshardi ja käänmiku vahel on kuulliigendid, mis lisaks käänmiku pööramisele võimaldavad ka hardkidel õõtsuda. Suurematel sõiduautodel ja veoautodel kasutatakse ka käänmikupoldiga telikuid. Nende iseärasus on õõtsharkide vahele paigutatud püstmik, mis ei pöördu. Suuna muutmiseks pööratakse. Esiveoga autodel on enamasti McPhersoni küünalvedrustus, selle iseärasuseks on ülemise õõtshargi puudumine.
vastupidavam, täpsem ning võimaldab integreerida roolivõimendit. Joonis 7. Hammaslatt roolisüsteemi osad Et hammasratas pöörab sirget hammaslatti kõigis asendites üht-viisi, ei sõltu vabakaik rooliratta asendist. Seetõttu saab autot teekäänakutel juhtida täpsemini. Rooliajamisse kuuluvad rööpvarras ja käändhoovad. Harkvedrustuse korral jaguneb rööpvarras kolmeks osaks, mille otstes on kuulliigendid. Keskmist osa nimetatakse keskvardaks ja äärmisi külgvarrasteks. Keskvarras on ühe otsaga roolihoova ja teisega pendelhoova küljes. Tema ülesanne on pöörata pendelhooba roolihoovaga kaasa. Kumbki hoob liigutab lähimat külgvarrast ja need omakorda käändhoobasid, mis on jäigalt käänmike küljes. Küünalvedrustusega autol liigutab reduktori torukujulises keres paiknev hammaslatt otseselt külgvardaid. Külgvarraste pikkust saab rataste kokkujooksu seadmiseks muuta. Selleks
Kui kasutatakse keerdvedrusid, võtavad piki- ja külgjõude vastu eraldi vardad. Esivedrustuse muudab keerukaks asjaolu, et rattaid peab saama pöörata ja nende vastastikune asend peab olema äärmiselt täpne. Muidu ei hoia auto suunda ja rehvid kuluksid kiiresti. Esiratas pöörleb koos rummuga käänmiku tapil. Käänmik on teliku see osa, mis saab pöörata. Väikeautode käänmikud kinnituvad otse õõtsharkide külge. Mõlema õõtshargi ja käänmiku vahel on kuulliigendid, mis lisaks käänmiku pööramisele võimaldavad ka harkidel õõtsuda. Suurematel sõiduautodel ja veoautodel kasutatakse ka käänmikupoldiga telikuid. Nende iseärasus on õõtsharkide vahele paigutatud püstmik, mis ei pöördu. Suuna muutmiseks pööratakse. Esiveoga autodel on enamasti McPhersoni küünalvedrustus. Selle iseärasuseks on ülemise õõtshargi puudumine. Käänmikku ja alumist harki või hooba ühendab sel juhul kuulliigend,
Roolilatt Hammaslatt roolisüsteemi kasutuselevõtmise põhimõte: see süsteem on kompaktsem, lihtsam, vastupidavam, täpsem ning võimaldab integreerida roolivõimendit. Et hammasratas pöörab sirget hammaslatti kõigis asendites üht-viisi, ei sõltu vabakaik rooliratta asendist. Seetõttu saab autot teekäänakutel juhtida täpsemini. Rooliajamisse kuuluvad rööpvarras ja käändhoovad. Harkvedrustuse korral jaguneb rööpvarras kolmeks osaks, mille otstes on kuulliigendid. Keskmist osa nimetatakse keskvardaks ja äärmisi külgvarrasteks. Keskvarras on ühe otsaga roolihoova ja teisega pendelhoova küljes. Tema ülesanne on pöörata pendelhooba roolihoovaga kaasa. Kumbki hoob liigutab lähimat külgvarrast ja need omakorda käändhoobasid, mis on jäigalt käänmike küljes. Küünalvedrustusega autol liigutab reduktori torukujulises keres paiknev hammaslatt otseselt külgvardaid. Külgvarraste pikkust saab rataste kokkujooksu seadmiseks muuta
muutmiseks. Rooliseade koosneb: · Roolirattast roolisamba otsas · Hammaslatt ajamist · Roolihoovastikust (vardad ja kuulliigendid) · Kaasaegsetel autodel on kasutusel ka roolivõimendi. Roolivõimendi kergendab roolikeeramist, eriti auto väiksemal kiirusel ja rasketes tingimustes. Peale selle aga stabiliseerib rooli asendit (näiteks aukudest läbisõidul, rehvi lõhkemisel jne.) ja vähendab tee ebatasasustest tingitud lööke, mida antakse edasi autojuhi kätele.
12 31 Juhul kui pöördtelje pikendus kohtub maapinnaga ratta keskteljest väljaspool aga negatiivseks. Kui pöördetelje kujuteldav pikendus ratta keskteljega maapinnal kohtub loetakse pöördtelje nihe nulliks. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 32 1 pöördtelg, 2 ratta kesktelg, 3 pöördtelje negatiivne külgnihe, 4 pöördtelje positiivne külgnihe Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 33 Pöördtelje külgnihe hoiab rooli kuulliigendid kerge pinge all, mis annab roolile hea tundlikuse. Liiga suur pöördtelje nihe muudab rooli pööramise raskeks ja esirataste ebaühtlase pidurduse korral auto juhitavuse halvemaks. Näiteks juhul kui auto ühe poole rattad on kuival teel teise poole omad aga jääl, läheb suure pöördtelje külgnihkega auto pidurdamisel kergesti külglibisemisesse. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 34 Selle vältimiseks kasutatakse mõnedel masinatel