See omakordatekitab kõrgrõhu kambris kõrge õlirõhu, mis surub allapoole ka välimise plunžeri ja see paneb liikuma klapi. Kui nukkvõlli nukk on liikunud tõukuri kohalt ära, siis õlirõhk hoiab tõukuri korpust endiselt surutuna vastu nukki, klapivedru aga, tõstes klappi ülespoole, lükkab samas suunas ka tõukuri välimist ja sisemist plunžerit. Plunžerite ülesliikumise ajal laseb kuulklapp kõrgrõhu kambrisse õli juurde tulla, et kompenseerida surve ajal kõrgrõhu kambrist väljaimmitsenud õli. Klapisäre pikenemist või lühenemist kompenseeritakse kõrgrõhu kambrisse siseneva õlikogusega.
· Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga on kasutusel ka hüdrotõukurid.Nende eeliseks on see et mootori
Ülekanne otse või kiilrihma abil. Kaks paralleelset eri kujuga pöördkolbi. Kuivalt töötamisel töörõhk kuni 3 bar, vahejahutusega kaheastmelisel kompressoril kuni 10,5 bar. Võimsus kuni 1000 kW. Kompressorjaam Turbokompressor Biturbo Suruõhu ettevalmistus veokil 1- kompressor; 2- rõhuregulaator; 3- õhukuivati; nelikkaitseklapp; 5- õhupaak; 6- kondensaadi klapp Suruõhusüsteemi komponendid Lülitusventiilid - eraldavad suruõhu torustiku osad üksteisest (nt kuulklapp). Juhtventiilid sulgevad suruõhu pääsu teistesse süsteemi seadmetesse ja tagavad nii seadmete töökindluse ja ohutuse. Tööventiilid sobitatud pneumosilindrite läbimõõduga ja varustavad neid vajaliku hulga suruõhuga. Pneumosilindrid lihtsad ja pika eaga tööseadmed, mis tagavad jõu edastamise ja vajaliku liikumise. Pneumomootorid suruõhu energia muundub mehhaaniliseks tööks Suruõhusüsteemi komponendid Pneumoskeemi osad 3/2 pneumojaoti
Kliimaseade Reduktor PFÜ PSA A = Kompressorisse (Madal rõhk) B = Aurustist (Madal rõhk) A B C = Filter/kuivatist (Kõrge rõhk) D = Aurustisse (Madal rõhk) 1 = Kuulklapp 2 = Vedru · Reduktoriga reguleeritakse külmaaine voolu D hulka aurustisse sõltuvalt: C a) erigaasi rõhust (PFÜ); b) aurustist väljuva külmaaine rõhust (PSA); PFE c) kuulklapi vedru rõhust (PFE).
Ik on vahelduvvool, siis tuleb Ik enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R - sellega reguleeritakse -t. Kts=K/1K. Kts=Ik/Ij. Kui K1, siis Kts=K/1-K , kui K=0 ja Kts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib kommuteerida ainult ühte ahelat. Pneumaatilised võimendid. 1 membraanisõlm 2 kuulklapp Toiterõhk antakse kambrisse A. Sisendrõhk antakse kambrisse D. Sisendrõhk mõjub ülemisele membraanile. Kui PS suureneb siis üks membraanisõlm (1) läheb alla, kuulklapp avaneb rohkem ja väljund PV suureneb. Kui PS väheneb siis (1 B) rõhu mõjul, hiljem atmosfääri PV väheneb. Hüdraulilised võimendid. Sellel skeemil on kaks astet: jaoturvõimendi kolbjaoturiga võimendi Kui 1 nihutatakse vasakule siis rõhk läheb läbi kanali b juhtsilindri 2 parempoolsesse ossa.
võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib kommuteerida ainult ühte ahelat. Pneumaatilised võimendid. 1 membraanisõlm 2 kuulklapp Toiterõhk antakse kambrisse A. Sisendrõhk antakse kambrisse D. Sisendrõhk mõjub ülemisele membraanile. Kui PS suureneb siis üks membraanisõlm (1) läheb alla, kuulklapp avaneb rohkem ja väljund PV suureneb. Kui PS väheneb siis (1 B) rõhu mõjul, hiljem atmosfääri PV väheneb.
Lubrikaator saab liikumise väntvõllilt läbi hammasratasülekande, mehaanilise hõõtshoovastiku või hüdraulilise ajami.Õlituseks vajalik puhas silindriõliõli juhitakse pumbale selleks ettenähtud eraldi mahutist. Pumbast tulev doseeritud õlikogus juhitakse silindri pinnale läbi silindri jahutussärgi ja hülsi külge kinnitatud spetsiaalsete tagasilöögiklappide – õlitutside 1 – silindrihülss 2 – silindrisärk 3 – õlituts 4 – mutter 5 – kuulklapp 6 - õli juurdevoolutoru 7 - tihendid Hülsile antava õli hulka ja kulu doseeritakse õlitilkade hulgana minutis. Praktikas kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi õlikulu doseerimist: ● plunžeri käigu pikkuse reguleerimisega ● õlijaotussiibriga. B & W lubrikaator koosneb samas korpuses olevast plunžerpumbast 1 ja õlipaagist 2
juhtõhu poolne kolb suurema läbimõõduga kui käivitusõhu poolne. Õhujagajast tulev juhtõhk läheb suurema läbimõõduga kolvi peale. Samas on käivitusõhk peakäivitusklapist lastud klappide taha. Kuna ülemine kolb on suurema läbimõõduga ületab juhtõhk vedru jõu ja käivitusõhu klapp avaneb ning õhk pääseb silindrisse. Peakäivitusklapp on samuti diferentsiaaltüüpi. Klapp koosneb kerest, alumisest ja pealmisest kaanest. Sees on klapp vedruga, diferentsiaalkolb, kuulklapp, juhtkolb ja avamise nupp. Õhk tuleb balloonidest klappi vasakult poolt 25 ja jääb klapi taha. Avamiseks tuleb vajutada nuppu, selle tagajärjel avaneb kuulklapp ja õhk pääseb diferentsiaalkolvi peale, klapp avaneb. Õhujagaja on ketastüüpi. See koosneb kerest, otsakaanest, nukkvõllist ja kaheksast kolvist. Õhk siseneb ja surub kolvid vastu nukkvõlli. Kui nukk on vastu kolbi, siis õhk läbi selle hülsi ei lähe
muutmiseks tuleb ületada sisseehitatud vedru ja juhitava õhuvoolu rõhust tingitud jõud. Kuulklapiga pneumojaotid on oma ehituselt lihtsad, väiksemõõtmelised ja seetõttu ka odavad. Sele 61 - Kuulklapiga 3/2 pneumojaoti (normaalselt suletud) Lähteasendis (sele 61) surub vedru kuuli pesasse, vältides sellega suruõhu läbivoolu avast 1(P) tööavasse 2(A). Samal ajal on õhul vaba läbivool tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R). Juhttoimel avaneb kuulklapp, sulgedes samal ajal õhu läbivoolu tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R), ning avades õhu läbivoolu avast 1(P) tööavasse 2(A). 62 Sele 62-Taldrikklapiga 3/2 pneumojaoti (normaalselt suletud) Analoogiliselt funktsioneerivad ka taldrikklapiga pneumojaotid seledel 62 ja 63. Antud pneumojaotite headeks omadusteks on hea ja lihtne klappide tihendus. Samuti on nende rakendumisaeg lühike ja vaatamata tõukuri lühikesele
muutmiseks tuleb ületada sisseehitatud vedru ja juhitava õhuvoolu rõhust tingitud jõud. Kuulklapiga pneumojaotid on oma ehituselt lihtsad, väiksemõõtmelised ja seetõttu ka odavad. Sele 61 - Kuulklapiga 3/2 pneumojaoti (normaalselt suletud) Lähteasendis (sele 61) surub vedru kuuli pesasse, vältides sellega suruõhu läbivoolu avast 1(P) tööavasse 2(A). Samal ajal on õhul vaba läbivool tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R). Juhttoimel avaneb kuulklapp, sulgedes samal ajal õhu läbivoolu tööavast 2(A) väljavooluavasse 3(R), ning avades õhu läbivoolu avast 1(P) tööavasse 2(A). 62 Sele 62-Taldrikklapiga 3/2 pneumojaoti (normaalselt suletud) Analoogiliselt funktsioneerivad ka taldrikklapiga pneumojaotid seledel 62 ja 63. Antud pneumojaotite headeks omadusteks on hea ja lihtne klappide tihendus. Samuti on nende rakendumisaeg lühike ja vaatamata tõukuri lühikesele
annaabi.ee 
