Kurtidel lastel on keele arenemine väga pikaajaline protsess, mis nõuab asjatundlikkust, vastutust ja kannatlikkust kõigilt, kes keele õpetamisega tegelevad. Kurtidel lastel võib olla raske suhtlema õppida. Ent viipekeele, kuuldeaparaatide ja huultelt lugemisel abil võivad kuulmispuudega lapsed niisama hästi suhtlema õppida kui teisedki. Alates varajasest lapsepõlvest peaks kuulmispuudega laps saama olla koos samaealiste kuuljatega, sest kui laps saab julgustust ja toetust, võib ta kuuljatega koos olles tunda end turvaliselt ning nii suureneb tema eneseusk. See pehmendab kontakteerumisraskusi ja kõrvaldab vastastikused eelarvamused. Et koosolemine oleks parem, peaksid kuuljad lapsed õppima ära viipekeele. Viipekeele peaksid kindlasti ära õppima ka kuuljad vanemad, kelle peres kuulmispuudega laps kasvab. Kuulmispuudega laps peab normaalse kuulmisega inimestest rohkem keskenduma ja tunduvalt rohkem psüühilist energiat kulutama, et saada teadmisi ja oskusi
häälikud. Enim probleeme põhjustavad häälikud on: a. S b. I c. U d. M 2. Kuulmislanguse korral on kõne seisukohalt sekundaarselt kahjustatud: a. Sõnavara omandamine b. Kõne mõistmine c. Õige häälduse omandamine d. Eneseväljendusoskus 3. Kerge kuulmise languse korral lapse varajases kõnearengus: a. Koogamine ja lalin on enamasti sarnane kuuljatega b. Esimesed sõnad tulevad kõnesse hiljem c. Lalinaperioodil esineb võrreldes kuulajatega lapse kõnes vähem häälikuid ja silpe d. Koogamine ja lalin lapse arenedes hääbuvad 4. Helitugevust mõõdetakse: a. Detsibellides b. Hertsides - helikõrgust c. Kilovattides d. Detsiballides 5. Hääle omaduste kõrvalekalded on tingitud kuulmispuude korral: a. Visuaalse kontrolli kujunematutest b. Kuulmiskontrolli puudulikkust c
saada. Räägi selgelt ja lihtsamate lausetega. Koputa talle viisakalt õlale ja kõneta teda siis. Ära kiirusta. Kui sa räägid kurdiga, siis vaata talle silma. Kui rääkimisega päris hätta jääd, siis kirjuta. Ta ei näe, mida sa ütled, kui räägid pead kõrvale pöörates. Kuna kurtide sõnavara on väiksem kuuljatega võrreldes, ei armasta nad eriti Esmalt ütle sõnum ja siis näita. lugeda, eriti pikki ja raskeid tekste. Kui sinu sõber on kurt, võid teda lugemisel aidata. Kurdiga pole vaja karjuda, ta ei kuule. Mõtesta tema jaoks lahti abstraktsemad Rääkida võid tavalise hääletooniga. mõisted, võõrsõnad jms.
Euroopa Liidu kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni kohaselt on raske kuulmislangus 70 95 detsibelli. (Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu koduleht) Kuulmislangust on mõnel määral võimalik kompenseerida kuulmisabivahenditega. Need muudavad tajutavaks helid, mida kuulmislangusega inimene niisama ei kuule. Kuulmisabivahendid aga ei taga kunagi helide tajumist ja kõnest arusaamist kuuljatega sarnasel viisil ega taasta normaalset kuulmist. Sageli võimaldavad abivahendid kõigest aimata ümbruskonnas levivate helide laadi. Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html) Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat. See on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva
10. Kui valgus langeb sinu selja tagant, ei näe kurt sinu nägu ja ta ei mõista, mida sa talle öelda tahad. Kurt saab sinust hästi aru, kui valgus langeb sinu näole eest. 11. Kui sa kurdiga rääkides ei ava oma suud piisavalt, on tal sinust raske õigesti aru saada. Räägi selgelt ja lihtsamate lausetega. Ära kiirusta. 12. Kui rääkimisega päris hätta jääd, siis kirjuta. 13. Kuna kurtide sõnavara on väiksem kuuljatega võrreldes, ei armasta nad eriti lugeda, eriti pikki ja raskeid tekste. Kui sinu sõber on kurt, võid teda lugemisel aidata. Mõtesta tema jaoks lahti abstraktsemad mõisted, võõrsõnad jms. 14. Kui teie hulgas on kurt inimene, ärge jätke teda üksi vaid seetõttu, et ta ei kuule. 15. Kutsuge ta endi hulka ja te saate teada, et kurdid on väga huvitavad inimesed. 16. Kui te olete mitmekesi ja teie hulgas on kurt inimene, siis püüdke rääkida ükshaaval.
Uue kirja toob kohale koer Hermes. Kirjas kirjutab filosoof sofistidest mehed, kes õpetasid raha eest Ateenas inimesi. Nemad olid Sokratese kaasaegsed, kes samuti nagu naturaalfilosoofid, ei uskunud müütidesse. Sokrates (470-399 eKr) ise ei kirjutanud midagi üles, seda tegi tema õpilane Platon. Seega ei saa me kindlad olla, kas Sokrates ise niimoodi mõtles ja ütles, sest Platon on pannud oma töödesse hulga omi mõtteid. Sokrates pidas kuuljatega dialooge, alustades küsimusega, seejärel lastes vastasel mõista oma argumentide nõrkust ja seepeale tõdeda, mis on õige ja mis on vale. Niimoodi lasi ta kuulajatel jõuda tõeni ise. 399 a eKr mõisteti Sokrates süüdi noortele vale tee näitamises ja ta pidi linnast lahkuma või surema. Mehe jaoks oli tõde tähtsam ja ta otsustas mürki võtta. Sokrates teadis, et ta ei tea midagi ning see häiris teda, seepärast hakkas ta filosoofiks
Kas su kurtus on su elu väga palju mõjutanud just selles suhtes, et kas midagi on jäänud täielikult tänu sellele tegemata või oled ikka kõike, mida tahtnud, saanud teha? Olen küll kurt, aga olen ikka õnnelik. Kunagi pole mingeid probleeme selle pärast olnud. Kurdid ja kuuljad elavad sama elu, ainsaks erinevuseks ja miinuseks on see, et meie ei kuule. Selle asemel suhtleme viipekeeles. Ma pole kunagi tundnud end kuuljast halvemana. Mul on väga hea meel, et saan suhelda kuuljatega ja neilegi viipekeelt õpetada. Muidugi oleneb sõpradest, mõnda ei huvita viipekeel ja siis nad ei suhtle minuga. Sellisel juhul hakkab mul muidugi igav, kuna ma ei saa kellegagi suhelda. Artiklid Eesti kurdid lapsed jõuavad ravile liiga hilja 02.05.2005 00:01