tekib küsimus, et kas varsti ongi Eesti riik ainult töötute varjupaik ? Kuidas saaks tulevikku päästa ja milliseid võimalusi meil selleks on? Miks töökohtade arv väheneb? ( http://www.arileht.ee/artikkel/479859 ) Selliseid küsimusi võiks jäädagi esitama, aga arvan, et suuresti on süüdi kõiges selles suur euromeelsus. Vanasti ei virelenud inimesed tööpuuduse käes, alati oli mida teha ja millega kaubelda. Nüüdseks muud juttu ei kuulegi, kui ainult euronõuded jms. Poleks euronõudeid, oleks ehk põllumajandusega ka pisut teised lood kui praegu. Juba põllumajandus poole pealt kaovad paljud töökohad ära, sest suur farme ega farmereid pole vaja. Sest milleks kasutada Eesti kallist toormaterjali, kui saab välismaalt palju odavamalt ja tööjõud on ka palju odavam. Seega, kui suur osa riigi majanduses on impordil ja riigist välja eksporditakse kaupa vähesel määral, siis kohalikel
lähedastest, ei näe vajadust ise sellesse sekkudagi ning piirduvad helistamise ja vahel sõnumite saatmisega. Matil oli raskusi ka kuulmise ja nägemisega, mille tagajärjel eelistab ta lauatelefoni nutitelefonile ja nuppudega ekraani puudetundlikule ekraanile: „Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. Mul on kuulmine nõrk, ma kasutan kuuldeaparaati. Kui mobiil satub taskus või teises toas olema, siis ma ei kuulegi selle helinat. Nuti oma ma ei ole ka sellepärast võtnud, sest see ekraan on ikkagi liiga pisike ja ma pean prillid eest ära võtma. Ilma prillideta ma näen väga hästi peent kirja ja muid asju”. See näitab, et põhjus, miks paljud vanemad inimesed ei kasuta mõningaid IKT vahendeid ei pruugi alati olla hirm süsteemi keerukuse ees või oskamatuse ees, vaid põhjusteks võivad olla ka füüsilised vaegused, mis ei ole piisavad, et ajaga kaasas käia.
Kui koer on oma kutsika kätte saanud, siis kutsikas saab piima umbes 40-45 päeva. Kutsikad tahavad hästi palju mängida seega inimesed kes võtavad kutsika peaksid ostma mänguasju, siis koer saab mängida. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koerte_sigimine_marta.htm) 4. Koerte kuulmine, nägemine ja haistmine 4.1 Kuulmine Kuulmine koertel on nii suurepärane, et nad kuulevad isegi selliseid helisid mida inimesed ei kuulegi. Mõnel koeral on kuulmine parem kui teisel koeral kuna see oleneb nende tõust. 4.2 Nägemine Koerte silmad on hästi kohanenud ning nende silmad on just head kiirete saakide jahtimisel. Paljud koerad näevad must-valgelt kui ka paljud näevad punast, rohelist ja isegi kollast. 4.3 Haistmine Lõhnade abil märgistavad territooriume, tuvastavad teisi loomi ja suhtlemiseks teiste koertega. Koertel on haistmismeel paremini välja arenenud kui inimesel. (http://www.purina.nestle
Ma olen suuremaks kasvanud , siis on suhtumine suhteliselt selline , et ise tead , kui kaua üleval oled , üles pead siiski samal ajal tõusma . Kuna arvuti on minu toas , siis küsitakse luba minult , et kas võib minna . Ja sellist olukorda ei teki , nagu telekaga , mis on elutoas ning ühiskasutatav . Samamoodi ei häiri minu 12 arvutis olemine oluliselt vanemaid , sest uks on kinni ning nad peaaegu ei kuulegi seda , kui välja arvata klaviatuuri klõbin . 13 Arstiabi Arstiabi oli minu vanaema ajal kallis lõbu . Muidu ei olnud sel perel arstiabi vaja , ainult kui märkimata jätta , et vanaema väike õde suri selletõttu , et arst ei tulnud hobusega , sest oli väga külm talv . Arstiabi on kindlasti paranenud . Näiteks tema õde põdes vähki ning ravimite tõttu ei pidanud ta valude käes piinlema
,,Sääl nad seisavad," ütles ta oma südames, ,,sääl nad naeravad: nad ei mõista mind, ma pole suu neile kõrvule. Kas peab neil enne kõrvad lõhki lööma, et nad õpiksid kuulma silmega? Kas peab kärkima vasktrummide ja meeleparanduse-jutlustajate viisi? Või nad usuvad ainult kogelejat? Neil on midagi, millega nad uhkustavad. Kuidas nad ometi nimetavad oma uhkusasja? Hariduseks nad kutsuvad seda, see teeb nad tähtsamaks kitsekarjaseist. Seepärast nad ei kuulegi meeleldi enese kohta sõna ,,põlgus". Seepärast ma kõnelengi nende uhkusele. Seepärast kõnelen neile kõige põlatavamast: see aga on viimne inimene." Ja nõnda kõneles Zarathustra rahvale: Käes on aeg, et inimene seaks endale eesmärgi. Käes on aeg, et inimene istutaks oma ülima lootuse eo. Veel on ta maapind seks rikas küllalt. Aga kord see maapind jääb vaeseks ja tuimaks, nii et ta enam ei jaksa kasvatada ühtki kõrget puud. Häda
....................................................................................................... .............................. 16. Tekste lugedes... o ... on raske keskenduda loetavale välismüra olemasolul. o ... ei sega mind helid, mis ümbritsevad, need aitavad hoopis süveneda. 43 o ... olen teksti niivõrd süvenenud, et ei kuulegi midagi enda ümber. 17. Kui tihti paned ennast tekstis olevate tegelaste rolli? o Peaaegu alati o Suhteliselt tihti o Mõnikord o Väga harva o Mitte kunagi 18. Nummerdage järgnev loetelu eelistatuse järjekorras: o Raamat o Ajaleht o Ajakiri o MSN'i- tekstid o Internetiportaal 19. Kas Sulle loeti lapsepõlves unejutte? Kui jah, siis miks on see Sinu arvates oluline? ..........................................................
«Oled sina aga vänge keigar! Voodi, ja voodiriided, ja peegel, ja vaibatükk põrandal, -- aga su lihane isa peab parkalihoovis sigadega magama. Ma pole iial näinud . sihukest poega. Tõesõna, ma nahutan sust hea hulga narrusi välja, enne kui sa asjast arugi saad, .Su tempudel pole ju otsa ega äärt. Räägitakse, sa oled rikas. Eeh? On's nii?» «Valejutt, muud midagi.» «Kuule, vali oma sõnu. Mu kannatus on otsakorral, nii et ära lora. Olen juba kaks päeva linnas ja muud ei kuulegi, kui aina seda, et sina oled .rikas. Kuulsin seda juba kaugel mööda jõge allpool. Seepärast ma tulingi. Homme annad raha mulle. Mul on seda vaja.» «Mul pole mingit raha.» «Vale. Raha on kohtunik Thatcheri käes. Annad selle mulle. Mul on vaja.» «Ütlen sulle, mul ei ole raha. Küsi kohtunik Thatcherilt, ta ütleb sulle sedasama.» «Hea küll. Küsin talt; küllap ta raha lagedale toob, -- ja kui mitte, siis saan teada, miks. Ütle, kui palju sul taskus .on? Mul on vaja.»
annaabi.ee 
