Kroonilisele bronhiidile iseloomulikud tunnused on köha, rögaeritus, hingeldus. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. 2 DIAGNOOSIMINE EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Esmase läbivaatuse ja küsitluse tulemusel kinnitatakse bronhiidile iseloomulike vaevuste - köha, rögaeritus- esinemine. Kuulatlusel määratakse põletiku ulatust - kas see piirdub ainult suurte hingamisteedega või ulatub ka kopsukoesse. Vajadusel tuleb vereanalüüsis määrata põletikule iseloomulikke muutusi - valgeliblede arvu suurenemist ning settereaktsiooni kiirenemist. Röntgenuuring kopsudest pole ägeda bronhiidi puhul tingimata vajalik, tehakse ainult kopsupõletiku kahtlusel; kroonilise bronhiidi puhul võib röntgenpildil olla näha rohkenenud kopsujoonis., mis näitab kestvast
peeti, kuid tervete lastega nad sammu pidada siiski ei suuda. 7 Lisaks omapärasele välimusele võivad kaasneda palju raskemad meditsiinilised probleemid. Kõige sagedasemaks probleemiks on erineva raskusastmega kaasasündinud südamerikked, mida võib esineda kuni pooltel Downi sündroomiga lastel. Sageli ei olegi sellist kaassündinud riket lihtsalt südame kuulatlusel võimalik leida vaid tuleb teha täpsemad uuringud. Kaasasündinud väärarenguid võib esineda ka seedetraktis. Ka hüpotüreoos ning autoimmuunne peensoole haigus (tsöliaakia) kaasnevad Downi sündroomiga küllalt sageli, mistõttu tuleks Downi sündroomiga isikuid kogu elu nende haiguste osas regulaarselt jälgida, tehes iga paari aasta järel vereanalüüse, määramaks kilpnäärme hormoone ning tehes tsöliaakia sõelteste.
olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini annuse foonil eutüreoidsed,siis perearsti poolt planeeriti analüüside tesotamist ka edaspidi üks kord aastas. Objektiivses leius RR 132/78 mHG, kuulatlusel südametoonid regulaarsed, fr.76 x/min, nahk kuiv,puhas , perifeersete turseteta. EKG- siinusrütm, muutusteta varasemaga. Patsiendile teostatakse uuesti analüüsid. Kliiniline veri on normis(aneemia välistatakse), TSH 2.47 mU/l (N 0,4- 4),FT4 16 pmol/l(N.10,4- 19,1). Kas võib kindlasti väita, et levotüroksiinravi on sellel patsiendil tulemuslik? Milline on levotüroksiini jätkuannus sellel patsiendil? Kui sageli ja milliseid
Viimane esineb üsna harva, umbes pooltel juhtudest kaasub blokaadiga südame mingi muu arenguanomaalia. Anatoomiliselt puudub osa Hisi kimbust, häirele on iseloomulik sünnist alates aeglane südamesagedus, sagedased on ka sünkoobid ja äkksurm. Omandatud A-V blokaadi põhjuseks on müokardiit, süsteemsed sidekoehaigused, bakteriaalne endokardiit, südame isheemiatõbi, kasvaja, ravimid ning operatsioonitrauma. I astme A-V on ilma EKG uuringuta raske diagnoosida. Südame kuulatlusel võib täheldada südametooni nõrgenemist, mis võib johtuda vatsakeste kontraktsiooni nõrgenemise tõttu. A-V blokaadi II astme korral ei jõua osa kodade impulsse vatsakestele. Haige läbivaatlusel võib leida juhuslikke pulsi või südametoonide pause, kuulda koja tooni ja kaelaveenide hoolikal vaatlusel leida pulsatsioone, mis ei vasta vatsakeste kontraktsioonile. Täpne diagnoos on võimalik EKG alusel. Kui kolm või enam kodade
I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid.
väikses vereringes püsib, venoosne rõhk tõuseb ja see soodustab tursete teket. · Kopsupõletikuga kaasneb sageli ka kelmete haaratus pleuropneumoonia. Pleuriidi puhune kliiniline ja auskultatoorne leid sõltuv põletiku iseloomust: 1. kuiv pleuriit väga valusad hingamisliigutused pleuralestmete omavahelisest hõõrdumisest, kuulda kare kahin 2. eksudatiivne pleuriit vedeliku olemasolul pleuralestmete hõõrdumist ei toimu valu puudub. Hingamishäired enamväljendunud, kuulatlusel hingamiskahin nõrk või puudub. PNEUMOONIATE VORMID Pneumonia aspiratoria aspiratsioonipneumoonia, toidu või mõne muu võõraine sissehingamisest tekkinud pneumoonia (algselt keemiline kahjustus) Pneumonia interstitialis pneumoniit, kopsupõletik, millele on omased väikesed laialtlevinud põletikukolded kopsukoes. Pneumonia lobaris sagarapneumoonia, põletikulised muutused jäävad kopsusagara piiridesse. Krupoosne pneumoonia, hobuste kontagioosne pneumoonia
millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid.
II toon südame põhimikul. Vastsündinu- ja imikueas on I ja II toon peaaegu ühetugevused. Tingituna ealistest iseärasustest (südame vasak ja parem vatsake on ühesuuruse mahuga ning südame seinte paksus ühesugune). (Lastehaiguste...1983, Paves 1993, Kallas1999, Uibo jt 2010.) Eelkooli- ja kooliealistel lastel võib südame auskultatsioonil esineda funktsionaalne süstoolne kahin. Funktsionaalne süstoolne kahin ei kandu väljapoole südame piire ja on labiilne (korduval kuulatlusel erineva tugevusega). Võib aja jooksul kaduda. Paremini kuulda väljahingamisfaasis ja lapse lamades. Püstiasendis nõrgeneb või kaob. Füüsilise koormuse korral võib tugevneda. On helilise tämbriga nõrk (üks kuni kaks kraadi) ja lühike kahin (ei ulatu üle poole süstolist). (Lastehaiguste... 1986, Tunell 1998, Kallas jt 1999, Uibo jt 2010.) Patoloogia Südame auskultatsioonil sedastatav patoloogia • Südame rütmi muutus – arütmia, tahhükardia, bradükardia, galopprütm,