Teisene külastas Prints uhkeldajat, kes tundis kaugelt ära oma imetleja. Järgmiseks külastas ta joodikut, kes jõi, et unustada häbi, et ta joob. Neljandaks saabus Prints ärimehe planeedile. Ärimees omas kõiki tähti ja planeete. Viiendana kohtas Väike Prints laternasüütajat, kes oma planeedi pöörlemiskiiruse tõttu iga minuti tagant laterna kustutama või süütama pidi. Laternasüütaja tundus Printsile eelmistest kõige mõistlikum. Järjekorras kuuendana külastas Väike Prints geograafi, kes pidas teda maadeuurjaks. Ka see amet tundus talle üsna mõistlik. Geograaf soovitas tal külastada Maad. Viimaks jõudis Prints Maale. Aafrika kõrbes kohtas ta kõigepealt ühte madu ja üht lille, kes kumbki ei osanud talle öelda, kus asuvad inimesed. Lõpuks kohtas rebast, kes palavalt soovis, et Prints ta taltsutaks. Seda ta ka tegi. Enne Printsi lahkumist usaldas rebane talle saladuse: ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu
olümpiavõitja (1994). Di Centa sündis Paluzzas, Udine provintsis, suusatajate peres. Oma debüüdi tegi Itaalia rahvuskoondises 1980, kui ta oli 17 aastane. Kaks aastat hiljem võistles ta FIS-i Maailmameistrivõistlustel Oslos, kus saavutas kaheksanda koha. Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta võitis oma esimese medali rahvusvahelistel võistlustel 1991a Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme's: hõbemedal (4 x 5 km) ja kaks pronksmedalit (5 km, 30 km). Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989
Maksim Darski, Allan Ehte, Eric Lane, Hubert Radke, Mart Suursu, Titi Spasojevic, Kaspar Põldmaa, Karl Vimberg, Steve Käro, Timo Eichfuss, Priit Lokutshievski, Mattias Hunt, Raido Villers, Silver Kallas, Mihkel Mager, Mooses Kaja, Dwayne Smith, Mario Luik, Andre Pärn, James Allen. Treener: Andres Sõber 2008-2009 Sellel hooajal Andres Sõber välis mängijaid ei võtnud tiimi. Teistest tiimidest ainult kohalike mängijaid. BC Kalev Cramo-st tuli Kristo Saage. Tarvas lõpetas hooaja kuuendana, 28-sast mängust võideti 10. 2008-2009 Mängijad Mattias Hunt, Mooses Kaja, Cristo Kens, Kristjan Keres, Mario Luik, Oliver Metsalu, Jesper Parve, Sven Pugonen, Kristo Saage, Madis Shumanov, Priit Silland, Ando Tagamets, Ivar Tulit, Joonas Vaino, Allar Velleramm, Raido Villers, Karl Vimberg Treener: Andres Sõber 2009-2010 See hooaeg oli Tarva jaoks läbimurre. Nad suutsid hoida oma põhi mängijaid ja tegid häid mänge. See hooaeg tuli palju uusi mängijaid Tarvasesse .
Kalevipoja kokkuvõte Üks lesknaine leidis karjateelt kana ja tedremuna. Kanast sirgus kaunis neitsi Salme ja tedremunast Linda. Neidudel hakkasid käima kosilased. Kuuendana tuli Kalev viiekümnel hobusel, kuuekümne kutsariga, ise uhke täku seljas. Kalev ja Linda pidasid lõpuks pulmad. Kalev ütles enne oma surma, et Lindale sünnib viimane poeg pärast Kalevi surma ning temast saab samaväärne mees. Kalevipoeg oli juba sündides vägev. Noorikueas oli tal veel rohkem jõudu. Kui Kalevi pojad jahis olid, röövis soome tuuslar Linda, taevataat Uku päästis ta. Linda muutus kiviks. Kui pojad koju jõudsid hakkasid nad ema otsima
Kristjan Rahnu piirdus enda kohta väga tagasihoidliku 43.46-ga ja kaotas sellega umbes 100 punkti. Oma isiklike rekordite graafikus on Kallas heitnud ketast 43.53 ja Rahnu 50.81. 8. ala -- teivashüpe: Kristjan Rahnu sai teivashüppes kirja 4.80, kõik kolm katsel kõrgusel 4.90 ebaõnnestusid. Madis Kallas ületas 4.70. Kaheksa ala järel oli kindel liider endiselt Roman Sebrle, kes oli kogunud 7047 punkti, järgnesid Pogorelov 6924, Drozdov 6865, Drews 6822, Zsivoczky 6761 ja Rahnu kuuendana 6743 punktiga. Madis Kallas oli 6397 silmaga 14., kaheksa ala järel jätkas Göteborgi EM-võistlust veel 23 mitmevõistlejat. 12 9. ala -- odavise: 11 Rahnu, Kristjan EST 59.20 16 Kallas, Madis EST 51.32 10. ala -- 1500m jooks: 17 Rahnu, Kristjan EST 4.50,80 20 Kallas, Madis EST 5.10,98 Meeste kümnevõistlus 1. Roman Sebrle (Tsehhi) 8526 punkti 2. Attila Zsivoczky (Ungari) 8356 punkti 3
Ühtlasi annab see seletuse homoseksualismile (homoseksualist pärineb algolendist, kes oli mõlemalt poolt sama sugu). 5. Viiendana peab kõne Agathon, kes väidab, vastupidiselt Phaidrosele, et Eros on jumalatest kõige noorem. Peale selle on ta ilus, õrn, nõtke (202-3). Tal on ka hulk voorusi. Sarnaselt Pauluse kuulsale armastuse-oodile (1Kr 13, 1- 13) ei tee Eros ülekohut (ega kannata ülekohtu all), ei kasuta vägivalda, on õiglane, arukas, vapper, tark, kunstimeisterlik (204-5). 6. Kuuendana tuleb „Pidusöögi“ kulminatsioon, Sokratese kõne. Kõigepealt heidab ta eelnevatele kõnedele ette, et armastus on seal pelgalt empiiriline ning armastuse kirjeldus meelevaldne. Sokrates eristab end neist: „Ükspäinis tõtt tahan ma rääkida“ (207). Sokrates peab alustuseks oma tavapärasel moel dialoogi Agathoniga, kus jõutakse järeldusele, et a) armastus on kellegi vastu; b) armastuses ihaldatakse seda, mis puudub (siia alla käib ka oma
võimalust Jah, kuid puuduvad ressursid Ei 68.00% Joonis 6: Küsitletavate valmisolek võtta vastu ning majutada mõnd pagulast või pagulasperet. Pagulased Hiiumaale. Kuuendana taheti teada küsitlevate arvamust, kas ka Hiiumaa omavalitsused peaksid vastu võtma ja pakkuma abi Eestis pagulasstaatuse saanud isikutele. Küsimus koosnes kahest vastusevariandist. Oma valikut oli võimalik põhjendada järgmisele küsimusele vastamisel. Vastusevariandid olid: • „Jah” • „Ei” Küsimusele vastustest üldist hoiakut välja ei selgunud. 144 inimest 289-st leidsid, et Hiiumaa omavalitsused peaksid võtma vastu Eestis pagulasstaatuse saanud isikuid.
teine lahkumise laine, mis viis enamuse minejatest 1880-1890.aastatel - II väljarändamine Venemaale- Tobolskisse ja Peterburi.2 Hans ja Miina elasid Peterburi kubermangus Gatsina linna lähedal Kuremaa külas. Seal ta ehitas endale maja ja rajas talu. Neil oli suur kaheksa lapsega pere. Esimene laps- poeg Kaarel- sündis 1885. aastal. Teise lapse nimi oli Juhan, järgmisena sündis poeg Eduard, siis tütar Anni. Viies laps - poeg Rudolf sündis 14. detsembril 1900. aastal. Kuuendana sündis poeg Jaan, seitsmendana tütar Roosi ja viimasena tütar Helmi. Kahjuks minu vanaemal ei ole meeles paljude laste sünniaastad. Miina suri ja Hans jäi leseks. Foto 1. Hansu talu Kuremaa külas. Fotograaf ja pildistamise aeg teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 1 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga, 09. jaanuar 2010 2 Virumaa entsüklopeedia koduleht http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2252 (12. 02.2010) 5
Rootsi lipu all ja sai maadluses 4. koha, Ergas Leps Kanada meeskonnast, sai kergejõustikus 8. koha, Hanno Selg NSVL, kes sai moodsas viievõistluses meeskondlikult 2. koha ja Aleksander Tsutselov purjetamises 2. koht. IX taliolümpiamängud, Innsbruck 1964 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla. Heino Ago Freiberg võistles Rootsi lipu all ja sai bobisõidus 12. koha XXIII suveolümpiamängud, Tokyo 1964Laine Erik lõpetas naiste 800 meetri jooksu kuuendana. Ergas Leps Kanada meeskonnast sai 1500 m jooksus 17. koha X taliolümpiamängud, Grenoble 1968 Eestlastest võistlesid Tõnu Haljand ja Ants Antson, kuid seekord medalit nad koju ei toonud, mõlemad said 12. koha. XIX suveolümpiamängud, Mexico 1968 Tõnu Lepik saavutas Mexico olümpial kaugushüppes viienda koha, Toomas Arusoo ujus Kanada võistkonnas ja Heiti Roman oli Kanada au kaitsmas purjetamises XX suveolümpiamängud, München 1972 Need olümpiamängud olid meie meestele väga
tasuta. Juubelipäeva viimaseks ürituseks oli plaanitud suur rahvakontsert linna puiestikus, mis algas kell 20. Seal esines kaitseväe orkester, mille muusika saatel võis näha ka ilutulestikku. Ilutulestik kujutas endast järvel lastavaid rakette ja bengaale ning pargis süüdati elektrituled ja mitmesugused laternad. Õhtul oli veel oodatud linnarahvas erinevatele pidudele seltsimajades ja mujal.54 Foto 5. Võru Sümfoonia Muusika Seltsi orkester. E. Tamm istub esimese reas vasakult kuuendana. Autor ja aeg teadmata. Foto pärineb Võrumaa Muuseumist. Juubelipidustuste tipphetkeks võib lugeda Võru Sümfoonia Muusika Seltsi orkestri poolt esitatud linnale pühendatud orkestrijuhi Eduard Tamme poolt loodud juubelimarss ,,Võru linna 150. aasta juubelimarss", mille publik võttis vastu suure rõõmuhüüdega. Sama pala esitati ka Võru linna 200. juubelipidustuste ajal ning siis tehti ka intervjuu järelejäänud kahe
annaabi.ee 
