Praktikaaruanne on praktikal tehtud tööde aruanne, mille vormistamise nõuded esitab praktika juhendaja enne praktikale minekut. Töövaldkonniti võivad esineda erinevused, mis lähtuvad õppekavast. Õpimapp ehk portfoolio on õppuri poolt õppeajal väärtustatud ja mappi paigaldatud kirjalike materjalide süstematiseeritud kogu, mis tõendab õppija iseseisvat ja praktilist tegevust õppeka- va järgsel õppimisel ja iseseisvaks kutsealaseks tegevuseks valmistumisel. Mapp vormistatakse paberkandjale ja/või elektroonilisele andmekandjale. Õpimapi koostamine toimub õppeaja jooksul regulaarselt õpimappi materjalide kogumise ja süstematiseerimisega. Õppetöö lõpus täiendatakse õpimappi, lisades sellele tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja kokkuvõte. Õpimapi hindamise ja vormistamise alused kehtestab aineõpetaja. Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav uurimustöö, mis sisaldab teoreetilist ülevaadet
mis oma olemuselt on bioloogilised, psüholoogilised või sotsiaalsed. Roy defineerib adaptatsiooni kui positivset vastsust, mis edendab toimetulekut, kasvu, reproduktsiooni ja meisterlikkust. Patsiendi vajaduste hindamine Roy mudeli järgi Õde hindab patsiendi juures: - füsioloogilist terviseseisundid - psühholoogilist terviseseisundid - sotsiaalsed terviseseisundid et hinnata patsiendi vajadusi - enesehoolduseks - kõrvavaks hoolduseks - kutsealaseks hoolduseks Teooria põhisuunad Õendusabi peab töötama inimkonna heaks läbi teaduspõhise praktika. Tuleb siduda filosoofia, eesmärkide teooria ja praktika. Rakendada tuleb teooriast juhinduvad praktikat. Teooria integreerimine õenduspraktikaga seab eesmärgi edendada tervist ja vältida haigusi.
minu kodu lähedal ja pidavat olema hea koht praktika tegemiseks. Oma töös tutvustan lähemalt ettevõtet ja sellega seotud toiminguid. Aruandesse panin kirja selle, mis olid minu ülessanded praktika ajal. Seletan ning kirjeldan enda tööülesandeid, avaldan arvamust ning annan omapoolse hinnangu toimunule. Minu eesmärgid praktikaks Minu praktika eesmärk oli harjuda töökeskkonnaga, valmistuda töötamiseks kutsealal. Saada motivatsiooni kutsealaseks tööks valmistumisel. Omandada ja arendada praktilisi oskusi. Tundma õppida autode remondi ja plastdetailide töötlemisega tegelevate ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist. Saada iseseisva töö korraldamise ja teostamise kogemusi automaalri töös ja teenindusülesannete lahendamisel, klientidega suhtlemisel. Arendada meeskonnatöö ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas. Rakendada praktikal saadud tööoskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Mõista
Toimub valdkondade parendamine. Töötajate vajadusel lähtutakse töömahtude ja erispetsiifiliste tööde tekkimise vajadustest Toimib koordineeritud infovahetus (objekti- ja muud koosolekud). Koolitusstrateegia (koolitused, kogemusõpe) toetab töötajate tasakaalustatud arendamist. Analüüsitakse koostööpartnerite tagasisidet ja rahulolu ning võetakse arvesse nende ettepanekuid. Töötajatele on loodud kaasaegsed tingimused kutsealaseks arenguks. Töötajad omavad vajalikku ja asjakohast informatsiooni oma töö tegemiseks. Toimub keskkonnasõbralik ja säästev ressursside tarbimine. KOOLITAMINE Koolitusvajaduse välja selgitamiseks tuleb välja selgitada, kuidas on võimalik toetada ettevõtte eesmärkide saavutamist ja välja tuua valdkonnad, milles on vaja areneda. Olemasolevate töötajate koolitusvajadused tulenevad: Ametikohale esitatud nõuetest
Õde hindab patsiendi juures: a. füsioloogilist terviseseisundit b. psühholoogilist terviseseisundit c. sotsiaalset terviseseisundit et hinnata patsiendi vajadusi d. enesehoolduseks (mida inimene on võimeline enese heaks tegema, et rahuldada oma tervisevajadusi), e. korvavaks hoolduseks (mida perekond või teised isikud saavad teha inimese tervisevajaduste rahuldamiseks), f. kutsealaseks hoolduseks (mida õendus saab pakkuda inimese hoolda- miseks) Kasutatud kirjandus: Mc Kenna, H. 1997. Nursing Theories and Models. Rautledge. London Vesterdal, A. 1998. Tervis ja õendushooldus. Tartu. Elmatar Uiga, B. 2002. Õendusprotsess. Tartu
05-12.06.2009. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Baltic Queenil. Praktika kestvus kokku oli 4 õppenädalat, 200 akateemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli sada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada laotöötajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 4 ETTEVÕTTEST AS Tallink Grupp on reisilaevade operaatorfirma, mis esindab kaubamärki Tallink. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm, Paldiski- Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm/Kapellskär ja Riia- Stockholm.
11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Selle ettevõtte valik oli lihtne, sest puudus varasem töökogemus laeva köögi osaga ja see tundus hea koht praktika teostamiseks ja kogemuste saamiseks. Samas oli hea väike võrdlus olemas teise laevaga ja mandril olevate köökidega. Rootsi liini laevades on hea graafik st. 2 nädalat tööl ja samapalju järjest vaba. Ettevõtte tutvustus:
oleksid tööturul. Sealhulgas tagab see sissetuleku, nad tunneksid end rahaliselt kindlustatumana ning neil tekiks kuuluvustunne (nt. töörühma). Lisaks pakub see eneseteostusvõimalust ja tagab üldiselt parema elukvaliteedi. Eesmärgiks on ka õiguste tagamine ja mittediskrimineerimine (eriti kutseõppe ja tööhõive alal). Protsess: vajaduste hindamine; töölerakendumise toetamine; tulemuslikkuse hindamine ning korrigeerimine. 2. Milliseid Eestis olemas olevaid teenuseid on töö- ja kutsealaseks rehabilitatsiooniks võimalik kombineerida? Töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö, Lisaks veel eriteenused puudega inimestele tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul. 3. Kes võiks/peaks olema töö- ja kutsealase rehabilitatsiooniprotsessis hindaja, koordineerija ja vastutaja? Kes peaksid kuuluma võrgustikku?
annaabi.ee 
