omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoomias ja toidu küpsetamiseks. Infrapunaastronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või kustuvaid tähti. Infravalguse allikad on näiteks Päike, hõõglamp, ahi, automootor ning inimkeha. Infravalguse abil leiavad mitmed röövloomad, näiteks maod, öösiti oma saakloomi. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalguse lainepikkus on väiksem kui 380nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga
Infravalguse abil toituvad paljud röövloomad, kuna see aitab neil öösiti näha oma saaki. Teadlased väljamõelnud infravalgusega seotud infrapunaprillid - ja andurid, mis tajuvad soojust ning seetõttu on võimalik kasutada selliseid prille sõjas ning luuremissioonidel. Infrapuna kiirgavad kõik kehad alla 600 kraadi, üle selle tekib hõõguval kehal juba punane valgus. Infrapunaastronoomia on valdkond, mida kasutavad astronoomid, et registreerida alles tekkivaid kui ka kustuvaid tähti, mida nende gaasi ja tolmupilved ei võimalda tavalise valgusega näha küll aga infravalgusega saab seda teha. Selle lühikese referaadi püüan näidata kui mitmekülgne on infravalgus, mida kasutame igapäevaselt iseendale seda teadvustamata. Suurim infrapunaallikas tekitab kahju, mida me nimetame ,,kasvuhoone efektiks", aga see ei tulene ainult Päikesest, sest ka meie oleme selles süüdi, tekitades ,,kasvuhoone gaase". Meie võimuses on aga seda kiirgust vähendada,
Hakkasin uuesti sirvima seda kidikut maalidest ja ngin seda sama maali seal ning lugesin sellest kummalist lugu, et kunagi oli ks harukordselt ilus noor daam armunud kunstnikkusse ning oli talle mehele linud. Kuid paraku hoolis kuntsnik ainult kunstist. hel peval soovis kunstnik maalida portreed oma abikaasast ning alandlik mtsja oli nus istuma poolpimedas tornikambris ndalaid ja manama nole naeratust. Kunstist lummatud mees ei osanud nhagi tdruku nolt kustuvaid vrve. Iga peavaga mrsja tervis halvenes ja elurm nrtsis. hel peval kui ji veel viimased kriipsud joonistada ja kunstnik tmbaski need viimased triibud jdes vlutunult oma kunstiteost vaatama ja teatas, et tal sai maal valmis ja pras pilgu mrsjale: -See oli surnud! Must kass Ma panen kirja selle loo , mis mind pevad ja d veavnud on. Lapsest peale olen ma silmapaistnud rahuliku ja sbraliku iseloomu prast. Eriti meeldisid mulle loomad ning vanemad on mind nendega ra hellitanud. Ma tegelesingi
kasutatakse teravatipulisi koroneerivaid elektroode, asendades lühiajalise välgu pideva, kuid nõrga koroonalahendusega. Miks välk pole sirge? Sellepärast, et gaasimolekulide lagunemine välja toimel on statistilist laadi protsess. Kui molekulid laguneksid kogu väljas korraga, tekiks sädeme asemel küllalt rahulik vool. Tegelikult tekib väljatugevuse lähenemisel kriitilisele läbilöögitugevusele kogu välja ulatuses väikesemõõdulisi kustuvaid lahendusi, nn striimereid. Selline striimer on mõne sentimeetri pikkune kaskaadlahendus, mis kustub iseenesest potentsiaali ühtlustumise tagajärjel. Säde tekib juhuslikult paiknevate striimerite ühinemisel, mille tulemusena tekib ionisatsioonikanal, mis ei tarvitse olla sirge ja võimsa lahenduse korral võib ka hargneda. Piki seda kanalit toimubki laengute "maandamine". Loeng 13 Kuidas tekitada homogeenset elektrivälja ning magnetvälja, kui kasutada on traat ja vooluallikas?
kasutatakse teravatipulisi koroneerivaid elektroode, asendades lühiajalise välgu pideva, kuid nõrga koroonalahendusega. Miks välk pole sirge? Sellepärast, et gaasimolekulide lagunemine välja toimel on statistilist laadi protsess. Kui molekulid laguneksid kogu väljas korraga, tekiks sädeme asemel küllalt rahulik vool. Tegelikult tekib väljatugevuse lähenemisel kriitilisele läbilöögitugevusele kogu välja ulatuses väikesemõõdulisi kustuvaid lahendusi, nn striimereid. Selline striimer on mõne sentimeetri pikkune kaskaadlahendus, mis kustub iseenesest potentsiaali ühtlustumise tagajärjel. Säde tekib juhuslikult paiknevate striimerite ühinemisel, mille tulemusena tekib ionisatsioonikanal, mis ei tarvitse olla sirge ja võimsa lahenduse korral võib ka hargneda. Piki seda kanalit toimubki laengute "maandamine". Loeng 13 Kuidas tekitada homogeenset elektrivälja ning magnetvälja, kui kasutada on traat ja vooluallikas?
Hakkasin uuesti sirvima seda köidikut maalidest ja nägin seda sama maali seal ning lugesin sellest kummalist lugu, et kunagi oli üks harukordselt ilus noor daam armunud kunstnikkusse ning oli talle mehele läinud. Kuid paraku hoolis kunstnik ainult kunstist. Ühel päeval soovis kunstnik maalida portreed oma abikaasast ning alandlik mõrsja oli nõus istuma poolpimedas tornikambris nädalaid ja manama näole naeratust. Kunstist lummatud mees ei osanud nähagi tüdruku näolt kustuvaid värve. Iga päevaga mõrsja tervis halvenes ja elurõõm närtsis. Ühel päeval, kui jäi veel viimased kriipsud joonistada ja kunstnik tõmbaski need viimased triibud jäädes võlutult oma kunstiteost vaatama ja teatas, et tal sai maal valmis, ja pööras pilgu mõrsjale, nägi ta, et neiu oli surnud! 2. J.Krossi elu ja looming, „Keisri hullu” analüüs Jaan Kross (1920-2007) sündis Tallinnas Kalamajas. Isa masinatehases meister. Ta käis Jakob
annaabi.ee 
