mõju eest kaitstud kohta. Tulekustutil, mille tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje "Ettevaatust! Pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks mitte kasutada". Tulekustutil, mille tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje "Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks". Kirje kõrvale kantakse täht "E". Pulberkustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine mass: 6kg Kustutusaine: ammooniumfosfaat ja sulfaat, lämmastik 14bar Põlengud: A-B-C klass Tööaeg: 15sek Kasutatakse elektriseadmetel kuni 1000V, ohutu kaugus vähemalt 1m. Vesikustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine: vesi, lämmastik 14bar Põlengud: A klass Tööaeg: 30 sek Joa pikkus: 7 m Kasutatakse elektriseadmetel ku ni 1000V Süsihappegaaskustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine:CO2 Põlengud: ABCE klass Tööaeg: 10-15 sek Töörõhk: 60bar Kasutatakse elektriseadmetel
taaskasutamisele või kahjutustamisele. LÕIKELAUAD sinine toores kala punane toores liha roheline - salat, puuvili valge leiva ja piimatooted kollane küps liha pruun juurvili Rasv fritüüris süttib Rasvapõlengu kustutamine on keerukas, kuna rasv süttib ise 350-400º kraadi juures ning võib peale esmast kustutamist tavavahenditega taassüttida. Kõige efektiivsem põleva rasva kustutusvahend on spetsiaalne F-klassi rasvakustuti. Selle kustutusaine tihe kaaliumisoolade vesilahus jahutab ja seebistab kuuma rasva ning takistab taassüttimist Teiste tulekustutusvahendite miinused põleva rasva kustutamisel Vesi veega ei tohi rasvapõlengut kustutada, vee valamine rasvale tekitab veelgi suurema põlengu, kuna see aurustub plahvatusega. Pulberkustuti - pulberkustuti summutab rasvapõlengu vaid hetkeks ning kuna kustutusainel puudub jahutav efekt, süttib rasv tõenäoliselt peagi uuesti. Lisaks võib pulberkustuti liiga lähedalt
nii kaugel, et oleks tagatud ukse täielik avanemine; 2) tuletõrjekraani kappi, kasti, tuletõrjestendile, spetsiaalsele alusele või riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja oskama neid käsitseda. 4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine: 1) Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; 2) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna,
oleks tagatud ukse täielik avanemine; 2) tuletõrjekraani kappi, kasti, tuletõrjestendile, spetsiaalsele alusele või riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja oskama neid käsitseda. 4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine: a) Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; b) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle
töökoha juures, kus tulekahju tõenäosus suurim. Tulekustuti põhja kõrgus põrandast ei tohi ületada 1,5 m. Kustutamist alusta nii – eemalda kaitsesplint, suuna pulbrijuga tulekoldesse, vajuta päästikukahv põhja. Ära keera kustutit kustutamisel tagurpidi. Arvestada tuleb sellega, et 6 kg pulberkustutit saab vahetpidamata kasutada ca 20 sekundit, misjärel ta tühjeneb. Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunatakse kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutades tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega. Lahtistes nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise.
teise või muusse ohutusse kohta ehitises Kõik hooned on eraldi seisvad tuletõkketsoonid. Hooned on jagatud tuletõkkesektsioonideks nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Inimesi on võimalik evakueerida tulekoldest kaugematesse hoonetesse. Esmased tulekustutusvahendid ja tuleohutuspaigaldised ja nende asukohad: automaatne gaas-tulekustutussüsteem serveriruumides, on mõeldud tulekahju kustutamiseks ja lokaliseerimiseks selle algusjärgus. Vajalik kustutusaine (gaas) asub kahes 50 kg balloonis, mis paiknevad serveriruumi ukse taga. Enne gaaskustutussüsteemi rakendumist peavad kõik inimesed olema serveriruumist lahkunud, sest kustutusgaasid suruvad ruumidest välja põlemiseks vajaliku õhuhapniku. automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS) hoonetekompleksi on paigaldatud adresseeritav ATS. Väljumisteede juures on käsiteadustid, kust on võimalik tööle rakendada häirealarm, Tulekahjuhäire antakse
võttes aitama kaasa tulekahju likvideerimisele (oksad, muld, riided). Põlemiskollet saab jahutada, kui sinna juhtida tuld kustutavaid aineid. Peaaegu igal inimesel on võimalik alustada tulekahju kustutamisega, kuid enne tuleb selgitada välja, kas olemasolevate vahenditega on üldse võimalik kustutustöid teha. Kui tulekahju on arenenud küllaltki kaugele, siis ei ole võimalik ilma spetsiaalse tehnika, varustuse ja kustutusaine koguseta seda likvideerida. Sellisel juhul pole ka tavainimesel mõtet hakata oma energiat ilmaaegu kulutama. Põhiline, mille eest igaüks vastutab, on iseenda ohutus. Pliidil süttinud toidu kustutamine on ohtlik, sest vesi põlevat rasva ja õli ei kustuta ning vee viskamine põlevasse nõusse põhjustab kuumade rasvade laialipaiskumise ning aurude plahvatusliku süttimise, mis toob kaasa põletushaavu ning veelgi suurema tulekahju. Pliidil süttinud toidu
· paharett (paneb auto kättemaksuks, hoiatuseks või oma lõbuks põlema). Tulekustuti ei pea olema mitte ainult olemas, vaid see peab olema ka kiirelt kätte saadav. Kustutit pagasiruumist või tagaaknalt välja õngitsedes lähevad kaduma väärtuslikud sekundid, mis otsustavad, kui palju sõidukist alles jääb. Iga autojuht peaks tulekustutit hoidma käeulatuses. Pulber on parem kui vaht Päästeamet soovitab sõiduautos kasutada kahekilost pulberkustutit. Sellest kustutusaine kogusest peaks tavalise põlengu summutamiseks piisama, samas ei nõua kustuti kuigi palju ruumi. Süsihappegaaskustutid on oma toime poolest pisut tagasihoidlikumad, sest gaas kipub lahtise põlengu korral hajuma. Kummagi kustutiga saab järjest kustutada umbes 10 sekundit. Sõites olge valvsad - põlengust annab märku mootorikatte alt tulev suits või põlemisele iseloomulik lõhn salongis. Suitsu märgates või kärsahaisu tundes peatuge, jätke mootor seisma ja uurige järele, milles asi
võib tekkida vaid üleladustatud luumurd jm istuda ning töid teostada. riiulitega ja valede kehavigastused ladustamismeetodite kasutamisega. Kõrgele (nt riiulitele) ladustatud kaubad ja töövahendid objektidel 2.4. Liiklusoht Ohu vältimise ja vähendamise meetmed: enne sõitma hakkamist veenduda, et: 1) sõiduk on tehniliselt sõidukorras; 2) olemas on ohukolmnurk; 3) olemas on üks tulekustuti kustutusaine massiga 1 kg; 4) olemas on kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga; 5) sõidukis on olemas nõutud esmaabivahendid; 6) sõitjate turvavööd on kinnitatud. Liiklusõnnetus. Töötaja peab Kõik töötajad Erinevad Liikluses olles sõida II Page 14 of 25
annaabi.ee 
