Autor: Timo Loomets Kustas Kikerpuu Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoobrils 1937 Tallinnas. Kustas Kikerpuu oli helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog. Ta on tuntud oma meloodilise ja romantilise laululoomingu poolest. Aastatel 1965-1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina. Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel. Tema lauludest populaarsemad on "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes", "Taas punab pihlakaid", "Trummitüdruk", "Mu süda oled sa", "Anna andeks", "Tantsulaul". Tuntuimad tema laulude esitajad on Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Heidy Tamme ja Helgi Sallo. Kustas Kikerpuu suri 20. oktoobril 2008 Tallnnas. Ehkki seitsmenda...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Kustas Kikerpuu Referaat Kohtla-Järve 2013 Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoober 1937. aastal Tallinnas ja suri 20. oktoober 2008. aastal Tallinnas, kes oli eesti dzässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. Ta kirjutas ligi kakssada laulu, millele kirjutas ka tekstid tavaliselt ise. Kustas lõpetas Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ta töötas muu hulgas Filharmoonias muusikuna, Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina, Eesti Reklaamfilmi muusikajuhina, Eesti Raadio kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina, Georg Otsa nimelise muusikakooli õpetajana, Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Aastatel 19651976 töötas ta Eesti Televisioonis meelelahutussaadete toimetajana, juhatades selle kõrvalt ka TV-ansamblit, mis osales paljudes saatesarjades "Horoskoop" (19681973), "Entel-tentel" (19681969), "Trika-trei" (1970197...
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, an...
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi ,,Carmina burana", Tobiase ,,Johannese Damaskusest") ja kammerlauljana.On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996. Tähtsa...
Retsensioon. Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks o...
1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid...
Jaak Joala 26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent. sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema Helgi Ridamäe lõpetas 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides Jaagu muusikust isa Arno Joala oli hilisemas eas tuntud tervendaja. Seitsmendast eluaastast peale õppis Jaak Joala klaverimängu. Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule ...
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...
Kontserdiarvustus Sunfest suvises Pärnus Minu üheks meeldejäävamaiks kontserdiks on Sunfest, mis toimus 24.juuli Pärnu Vallikäärus. See festival ise alustas 15.juuli Võrust ja tegi kümne päevaga tiiru ümber Eesti, läbides selle ajaga Võru, Viljandi, Kärdla, Keila, Rakvere, Tartu, Tallinna, Haapsalu, Pärnu ja Rapla. Esinemiskavas on põhitegijaks Tanel Padar & The Sun koostöös Epordwerki, Ott Leplandi ja Jan Uuspõllu ja ansambel Regattiga. Festivali uksed avati publikule juba kell 18, kui lavale astus esimene esineja kell 19, kelleks oli Epordwerk ( http://www.myspace.com/epordwerk ). Epordwerk on üsna uus bänd, mis tegeleb peamiselt elektroonilise, tantsu ja rocki stiilis muusikaga. Bändi eestvedajateks on vennad Kingid. Karl-Kristjan Kingi bändist Bedwetters ja Rivo Kingi, kes oli ,,Eesti otsib superstaari" 2007 üks finaliste. Lisaks tegutsevad bändis veel Borka, Man...
EESTI MUUSIKA Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas Sissejuhatus Raimond Valgre elu oli müstiline, kirev aga ka dramaatiline. Ajal mil ta elas ja tegeles muusika kirjutamisega, olid tema laulud tundmatud. Ta oli eelkõige tuntud kui hea pillimees. Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. Pere Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.....................................................................................................
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
annaabi.ee 
