LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada?
haigused kümnesse klassi, 295 perekonda ning 2400 liiki. * Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst. Suure teadlase mälestuseks ehib K.Linné portree 1986.a. välja antud Rootsi 100-kroonist paberraha. 9 Bioloogia TÜNK MV Harakkuljus ehk harilik harakkuljus (Linnaea borealis) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv õistaim, perekonna harakkuljus (Linnaea) ainuliik.Harakkuljus on igihaljas poolpõõsas. Taime vars on peen, läbimõõt umbes 1 millimeeter. Harakkuljuse varred kasvavad enamasti 2040 cm pikkuseks, harva ka kuni meetriseks. On levinud Euroopa, Aasia ja Põhja- Ameerika põhjaosa okas- ja segametsades. Harakkuljus on tuntud eelkõige rootsi loodusteadlase Karl von Linné lemmiklillena ja tema vapilillena, mida Linné on kasutanud mitmete oma tööde kaanel. K.L
Võrsed pruunikashallid. Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse Liik Ungari sirel Syringa josikaea tipus üks suur ladvapung. Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud. Heitlehise, igihaljad põõsad või madalad puud Perekond lodjapuu Viburnum kuslapuuliste sugukonnas; Heitlehised või igihaljad põõsad või liaanid. Perekond kuslapuu Lonicera Osadel liikidel on võrsed õõnsad. Pungad vastakuti. Heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad Perekond kikkapuu Euonymus puud; Võrsed ruljad või neljakandilised;
# rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole # esineb piimmahl # kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud # taandarenenud tupplehtedest tekib pappus # lehterõied, putk- ja keelõied # õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis # vili: seemnis Selts uniohakalaadsed - Dipsacales Põhjapoolkera taimed, 2- 8 sugukonda, olenevalt käsitlusest, 1000 liiki Praegu tunnustatkse kahte sugukonda – muskuslillelised ja kuslapuulised Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Kuslapuuliste alla kuuluvad uniohakalised, palderjanilised, harakkuljuselised Vastakud lehed ja keerukad õisikud Eestis looduses perekonnad: Kuslapuu,lumimari,äiatar,uniohakas, tähtpea, peetrileht, harakkuljus, palderjan Sugukond muskuslillelised – Adoxaceae Leedr Sambucus Lodjapuu- Viburnum Muskuslill - Adoxa
Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes. Haigestunud võrsed surevad välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad. KUSLAPUU (Lonicera) Iseloomustus Kuslapuu on Lonicera uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsas. Kuslapuu perekonnas on meil kaks looduslikku liiki: harilik ja sinine kuslapuu. Harilikku kuslapuud võib leida kõikjalt Eestist salumetsadest, metsaja niiduservadelt. Sinine kuslapuu kasvab Lääne- ja Kesk-Eestis ning puudub meie saartelt. Ilupõõsastest on meil tuntuim lõhnav kuslapuu Lonícera caprifólium. Mis on kaunite suurte (kuni 4.5 cm pikad), õhtuti hästi ning tugevasti lõhnavate õitega ja sügisel oranzhpunakate marjadega vääntaim. Lõhnavat
(Sander, 2010). Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata, et takistada põõsa metsistumist (Calmia Istikuäri OÜ). Lumimarjale sobib ka nn. osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast (Kärner ja KO). Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi. Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Peale selle annab lumimari palju juurevõsusid, viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud 16 lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. Lumimarjaliigid ristuvad omavahel üsna hõlpsasti, seepärast on sordipuhtaid taimi raske leida (Sander, 1010). 17 VARAJANE VEIGELA
See on vajalik selleks, et takistada põõsa metsistumist (Hiie 2008). Noorendamisvõtetest sobib lumimarjale näiteks nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast (Kevadine... 2011). 29.4. Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi (Lumimari 2011). Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Rikkalikult juurevõsusid andva põõsana on tal kalduvus metsistuda ja moodustada tihedaid põõsastikke, mis on heaks põõsalindude pesapaigaks (Sarapuu 2000). Viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks (Lumimari 2011). 30. Syringa josicaea - ungari sirel 30.1 Üldiseloomustus
annaabi.ee 
