tete juhtkond vastutab vee nõuetekohase kvaliteedi tagamise eest. Veeproove peab võtma ning hindama regulaarselt. Ettevõtetest, mis on ühendatud üldisesse veevõrku, peab veeproove võtma vähemalt üks kord aastas. Iga kuu tuleb vee- proove võtta ja analüüsida ettevõtetes, mis on ühendatud üldisesse veevõrku, kuid kus on olemas ka veehoidlad. Samuti tuleb iga kuu analüüsida ettevõtteid, millel on privaatne veevarustus. Proovid allutatakse mikrobioloogilisele kontrollile, kusjuu- res keemilisi veeanalüüse tehakse üksnes vajadusel. Proovid tuleb võtta aseptiliselt ning võimalikult üldise veevarustusega liitumise punkti(de) lähedalt (algallika lähedalt) ning samuti mitmetest ettevõttesisestest punktidest. Eraldi tuleb analüüsi- da külma vee ja segatud külma/sooja vee kvaliteeti. Analüüside arv sõltub ettevõtte suurusest ning veevõtukohtade arvust. Mikrobioloogilised veeanalüüsid peavad
reemumit ei ole. Allika: [19] 65 PEATÜKK 6. FUNKTSIOONI UURIMINE Märkus 6.6 Peale lokaalsete ekstreemumite eristame veel globaalseid ekstreemu- me (funktsiooni suurim või väikseim väärtus vaadeldavas piirkonnas). Viimaste leidmiseks tuleb leida kõik lokaalsed ekstreemumid, kusjuu- res eraldi tuleb arvutada funktsiooni väärtused piirkonna otspunktides (kui tegemist on lõiguga) ning katkevuspunktides. Saadud suurim või väikseim väärtus ongi funktsiooni globaalseks ekstreemumiks. Kui ei ole eraldi rõhutatud, siis mõistame ekstreemumite all kõiki lokaal- seid ja globaalseid ekstreemume. Lause 6.1 Olgu funktsioon kaks korda diferentseeruv punktis x0 . Siis funktsioonil f on argumendi väärtusel x0 maksimum, kui
unoomi kujul Pm (x) ja j¨a¨aki sisaldav murdosa. T¨apsemalt: funktsioon Qn (x) esitatakse j¨argmise summana: Pm (x) St (x) = Tm-n (x) + , (5.7) Qn (x) Qn (x) kus Tn-m (x) on m-n-astme pol¨ unoom ja St (x) on t-astme pol¨ unoom, kusjuu- res kehtib v~orratus t < n. Pol¨ unoomid Tm-n (x) ja St (x) on vastavalt jaga- tise t¨aisosa ja j¨a¨ ak. T¨aisosa Tm-n (x) integreerimine on lithne, sest pol¨ unoom Tm-n (x) on astmefunktsioonide summa, millele saab rakendada tabeli valemeid 1 ja 2. Seega koondub raskuspunkt ratsionaalfunktsiooni St (x)
unoomi kujul Pm (x) ja j¨a¨aki sisaldav murdosa. T¨apsemalt: funktsioon Qn (x) esitatakse j¨argmise summana: Pm (x) St (x) = Tm-n (x) + , (5.7) Qn (x) Qn (x) kus Tn-m (x) on m-n-astme pol¨ unoom ja St (x) on t-astme pol¨ unoom, kusjuu- res kehtib v~orratus t < n. Pol¨ unoomid Tm-n (x) ja St (x) on vastavalt jaga- tise t¨aisosa ja j¨a¨ak. T¨aisosa Tm-n (x) integreerimine on lithne, sest pol¨ unoom Tm-n (x) on astmefunktsioonide summa, millele saab rakendada tabeli valemeid 1 ja 2. Seega koondub raskuspunkt ratsionaalfunktsiooni St (x) , kus t < n , (5
sissejuhatusega kolmnurkadesse. 208 proportsioonid ja kolmnurgad Võrdsed ja sarnased kolmnurgad Nagu juba raamatu esimeses osas mainisime, on kaks kolmnurka võrdsed või uhke- malt öeldes kongruentsed siis, kui neid võib täpselt üksteise peale asetada, kusjuu- res seejuures on lubatud kolmnurk ka tasandilt välja tõsta ja teistpidi pöörata. Kahe kolmnurga kongruentsuse garanteerib näiteks kõigi kolme külje võrdsus. See kõlab esialgu üsna lihtlabaselt, aga tegelikult vajab tõestamist. Tõepoolest, näiteks sellest, kui kõik kolm nurka on võrdsed, kolmnurkade endi võrdsus ju ei järeldu, sest kolmnurgad võivad olla erineva suurusega. Samuti ei järeldu nelinurkade puhul kõige nelja külje võrdsusest nelinurkade kong- ruentsus.
Rull- «Dnepril» MT-9 paikneb põrksidur käivitusaj ami vahe- keti sisemise lüli puksidel on veel karastatud terasrullid f võlli hammasrataste vahel (vt. joon. 72). mis suurendavad keti kulumiskindlust. Välimise lüli plaate «UraaI-3» puhul paikneb põrksidur käivitushammasratta ühendavad omava;hel kaks avadesse needitud sõrme. Ketis sees ja moodustub selle pöia sisemistest kaldhammastest asuvad sisemised ja välimised lülid vaheldumisi, kusjuu- ning põrklingist. Jõud kantakse väntvõllile käigukasti vee- res sõrmed läbivad sisemiste lülide pukse. Sellise lülide tava võlli kaudu. paigutuse tõttu peab ketis olema paarisarv lülisid. Järeli- M o p e e d i käivitusajam pannakse tööle sõiduki sõtk- kult saab ketti lühendada või pikendada vähemalt kähe ajaini kaudu. Mootor käivitub, kui pedaale vändata edasi- Mi võrra