Aminohapped liituvad süsivesinikega > moodustuvad glükoproteiinid 2) Proteiinid liituvad fosforhappega > moodustuvad fosfoproteiinid (nt kaseiin, mis on piimavalk) 3) Nukleiinhapped ühinevad valkudega > moodustuvad nukleoproteiinid (tsütoplasma ja rakutuuma komponendid) Süsinik, vesinik ja hapnik, mis jäävad järele pärast valgusünteesi lõppu, muudetakse glükoosiks ja kasutatakse energiana. Lämmastikujääki (ammoniaaki) töötleb maks (muudab kusiaineks). Aminohapped Valgu koostises on ca. 20 aminohapet. Aminohappe struktuur: RCHCOOH NH2 Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin,
Maksatsirroos- mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks alkoholi liigtarbimine. Maksapõletik- kollatõbi, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Nakatumine toimub saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Uurea- ehk kusiaine, valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Melaniin- tume pigment, mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. 13. Kuidas toimub positiivne tagasiside? Näited.
Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja , lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (Iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa sooli ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. Termoregulatsioon Kehatemperatuuri konstantsus eeldab soojusproduktsiooni ja soojuse äraandmise võrdsust
Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagais saatma. Need valgud, mida organism rakkude ehitusmatejaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett
· Lõhustuse lõpp-produtkid on aminohapped, mis imenduvad verre. Aminohapped transpordidakse erinevatesse kudedesse, ka maksa. Aminohapetel on kudedes: · ehituslik ehk plastline funktsioon, nendes sünteesitakse uusi koe valke; · energeetiline funktsioon, mida realiseerib maks. · Aminohapped desamineeritakse maksas oksüdatsiivselt, mille käigus tekivad nn ketogeensed amonihapped · Eraldub ka amoniaak, mis seondub CO2-ga, muutub kusiaineks- uurea, mis viiakse neeruda kaudu välja. · Ketogeensetest amonihapetest saab maks energiat. · Osa ketogeenseid amonihappeid muudetakse rasvhapeteks, ning rasvhapped koos glükoosiga muudetakase maksas triglütseriidideks. · Triglütseriidid saavad tekkida ka ainult glükoosist. · Triglütseriidid lähevad verre, mida kasutatakse edaspidi energia saamiseks- need
tühjeneb pärast söömist kaksteistsõrmiksoolde (Duodenum) Sapi koostise olulisemad komponendid on sapisoolad, need on rasvade imendumiseks vältimatud. Veel sisaldab sapp pigmente (sellest rooja värv), kolesterooli (mis mõnikord sadeneb ja moodustabsapikive), vett, vähemal määral ensüüme, ja palju teisi aineid. Sappi tekib umbes 0,5-1 liitrit päevas. Maks Mürgised ained (jääkained) teeb maks kusiaineks, mis viiakse verega neerudesse. Neerud filtreerivad verest välja uriini. Organismi mürgistuse korral (alkohol, süsihappegaas, tubakasuits) võib tekkida maksa laienemine. Ülirohke valgurikas toit koormab maksa (palju piima ja lihatooteid) ja mürgitab organismi. NB! Erinevalt teistest elunditest voolab maksak nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Nii saabuvad siia peensoolest toitained ja jämesoolest kahjulikud keemilised ühendid
hepatica). Värativeen: → ptk „Südame-vereringesüsteem“. Joonis 3.25. Maks koos sapipõiega Maksa struktuuriüksuseks on sagarikud (lobuli), mis koosnevad peamiselt maksarakkudest. Värativeen ja maksaarter viivad maksa verd ning väikesed maksajuhakesed viivad maksast välja maksarakkudes valmistatud sappi, mis on vajalik rasvade seedimiseks. Maks muudab kahjutuks sooles valkude roiskumisel ja keha rakkudes valkude ainevahetuse käigus tekkiva ammoniaagi, mis muudetakse kusiaineks (karbamiid) ja viiakse uriiniga kehast välja. Karbamiidi sünteesimine on palju energiat nõudev keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb soojus. Maks on seega üks nendest elunditest, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri. 80 Peale selle kuulub maksa ülesannete hulka punaliblede loome ja lagundamine. Pärast raua eemaldamist hemoglobiinist muudetakse see rohekaskollaseks bilirubiiniks (sapivärvaineks), mida kasutatakse sapi valmistamisel.
annaabi.ee 
