*Munarakud *Mõisted Meestega seotud Click icon to add picture Click icon to add picture *Meeste suguelundid mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin. *Suguti mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud. *mundandid tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse. *Seemnejuhad asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. *Eesnääre meessugurakk, mis viljastab munaraku ja määrab lapse soo (moodustub ja säilib munandites).
-on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine, mis toimub kahes etapis kõigepealt moodustub esmane uriin ja sellest uriin. Esmane uriin-uriin-liigub pikka väänilisse torukesse-lõpus on alles vaid jääkained ja liigne vesi(uriin)-uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõide- uriin väljub. 10.Millest sõltub uriini hulk? Uriini hulk sõltub tarvitud toidu ja vedeliku hulgast.
-on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine, mis toimub kahes etapis kõigepealt moodustub esmane uriin ja sellest uriin. Esmane uriin-uriin-liigub pikka väänilisse torukesse-lõpus on alles vaid jääkained ja liigne vesi(uriin)-uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõide- uriin väljub. 10.Millest sõltub uriini hulk? Uriini hulk sõltub tarvitud toidu ja vedeliku hulgast.
välissuguelunditega. ·Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. ·Munarakk naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. ·Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus toimuv vereeritus naistel. ·Mehe suguelundid peenis, munandikott, munand. ·Munandid mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud. ·Munandikott välissuguelund, kus paiknevad munandid. ·Seemnejuha tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse. ·Suguti ehk peenis mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin. ·Sperma ehk seemnevedelik vedelik, mis eraldub seemnepurske ajal ning sisaldab seemnerakke ja teisi nõresid. ·Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. ·Viljastumine munaraku ühinemine seemnerakuga suguühte järel. ·Suguhaigus suguhaigusteks nimetatakse haigusi, mis kanduvad edasi peamiselt sugulisel teel. Suguhaigusi võivad põhjustada nii
Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandamine munasarjast ja liikumine munajuhadesse. Menopaus viimane teadaolev menstruatsioon. Mehe suguelundid peenis, munandikott, munand. 2 Munandid mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud. Munandikott välissuguelund, kus paiknevad munandid. Seemnejuha - tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse. Suguti ehk peenis mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin. Seemnerakk meessugurakk, mis viljastab munaraku ja määrab lapse soo (moodustub ja säilib munandites). Sperma ehk seemnevedelik vedelik, mis eraldub seemnepurske ajal ning sisaldab seemnerakke ja teisi nõresid. Ejakulatsioon suguti jäigastumisel seemnevedeliku väljapaiskumine sugutist. Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse.
Miks soolane toit tekitab janu? Jääkained ja seal hulgas ka liigne vesi tuleb eritada. Need eemalduvad kehast neerude, kopsude, naha ja soolestiku kaudu. Uriini hulka reguleerivad ka hormoonid. Soolane toit tekitab janu, sest pärast toidu söömist on organismis soolade konsentratsioon suurem kui tavaliselt. 11.Millised on jääkainete eraldumise ja moodustamise etapid? Lk 65 Esmane uriini teke. Uriini teke, kui vedelik jõuab torukese lõppu, uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõide. 12.Mis on rakuhingamine? Valem? Ja sõnadega valem? Rakuhingamine on rakkudes energia saamine hapniku toimel lihtsaid toitaineid lõhustades. Glükoos+ hapnik=süsihappegaas+vesi+energia glükoos+O=Co2+H2O+ energia 13.Milline on õhuliikumise tee organismis? Mis igas etapis toimub? Mis on bronh, alveool,häälekurd? Hapnik liigub kopsudesse, sealt alveoolidesse ja sealt verre. Samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli.
· filtreeriv jääkained ja vett verest Uriini teke: Arterid suunduvad neerukehakestesse ja hargnevad järsult. Seetõttu surutakse veres olev vedelik koos seal lahustunud ainetega neerukehakestesse. Moodustub esmane uriin, mis hakkab liikuma piki neerutorukesi neeruvaagnasse. Neerutorukesed on tigedalt ümbritsetud veresoontega. Vajalik vesi ja selles lahustunud ained imatakse tagasi veresoontesse. Nii jõuab neeruvaagnasse teisene uriin, mis suunatakse kusejuhasse ja sealt kusepõide. Teise kusejuha kaudu välja kusitisse.
filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut. Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa 14 Nimeta mehe kusiti kõverused häbemeluudealune kõverik ja häbemeluude-eesne kõverik (2p) Kontinents on kusepõie võime täituda uriiniga ja selle tagab silelihaskiudude toonuse langus. Seedekanalis leidub sfinketerid (kus) niude ja umbsoole vahel(2p)
fibrooskiht viitab probleemidele. Kiudkihnust väljaspool asetseb rasvkihn, mille ülesandeks on amortiseerida põrutusi. Mäletsejaliste vasaku neeru rasvkihn on täielikult ümbritsetud kõhukelmega. Neer koosneb neerukoorest ja kiirja ehitusega neerusäsist. Neeru ehituslikeks ja talitluslikkudeks elementideks on neerutorukesed, milles eristatavad kogumistorukesed kannavad uriini edasi. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Veisel avanevad neerukarikad peente varte abil kusejuhasse ilma laienenud osa – neeruvaagnat – moodustamata. Kusejuha avanemismoodus takistab uriini tagasivoolu kusejuhadesse ning selle lihaskesta liigutuste abil kantakse uriin tilkhaaval põide. Kusepõis on muutuva suurusega uriinireservuaar. Põiekaelas moodustab lihaskest tugeva silelihaskiulise põiesulguri, millele lisandub väljastpoolt vöötlihaskiuline põiesulgur. 38. Suguorganid Suguorganid erinevad sugupooliti ning seega neid käsitletakse eraldi. Sugurakud
jääkained (kusiaine, mineraalained jm) glükoos jt ained. Need moodustavad esmase uriini. Vererakud ja valgud jäävad verre. 2.)Esmane uriin liigub pikka väänilise torukesse, millel on ülisuur imendumispind. Seal imendub verre tagasi suurem osa veest ja teised organismile vajalikud ained (glükoos). 3.)Kui vedelik on jõudnud torukese lõppu, on järele jäänud vaid jääkained ja liigne vesi, mis koos moodustavad uriini. 4.)Uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõiekesse. Selle seina lihased venivad, nii et sinna mahub u. 1l uriini. Uriin väljub põiest kusiti kaudu, kui selle sulglihased lõõgastuvad. Tähtsaimad erituselundid on neerud, mis koos kusejuhade, kusepõie ja kusitiga moodustavad erituselundkonna. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerude eritis on uriin ehk kusi. Inimesel on 2 oakujulist neeru, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas. Haigused-põiepõletik
ning somaatilise haiguse ravimid. Võib kasutada psühhoteraapiat ja noorematel hirmuseisundis olevatel patsientidel on saadud positiivset efekti õppimisteraapiaga. Bensodiatsepiine kasutatakse nii ägeda ahistuse raviks kui ka pikaajalise ravimina. Paanikas olevaile patsientidele mõjub kiiresti klonatsepaam väikese annusena (0,25-2 mg ööpäevas). Uriinipidamatus Uriinipidamatuse all mõistame tahtmatut uriini voolamist kusejuhasse, mis tekitab patsiendile sotsiaalseid ja hügieenilisi probleeme. Tahtmatu urineerimine on üldiselt sagenähtus. Tervetest naistest üle pooltel kaasneb füüsilise pingutusega tahtmatu urineerimine väikeses koguses. See ei tekita siiski patsiendile probleeme ja seda ei saa pidada uriinipidamatuseks. Arvataks, et umbes 2% kõigist inimestest on uriinipidamatus nii suur probleem, et peab ravi taotlema. Uriinipidamatust esineb mõlemal
arengus? Kuidas toimub pärisneeru areng imetajatel (kusejuha/mesenhüümi vahelised interaktsioonid)? Neeru funktsionaalseteks ja struktuurseteks üksusteks on torujad nefronid (inimesel keskmiselt 900000-1 miljon neeru kohta, enamik paikneb neeru koores), mille ühes osas (neerukehakestes) filtreeritakse verd (moodustub esmane uriin) ja teises osas – neerutorukestes toimub lõpliku uriini moodustumine, mis suunatakse korjetorukestesse ja sealt edasi kusejuhasse. Nefron = neerukehake + neerutoruke 56 Neerukehake = päsmake + päsmakesekihn Neerutoruke = proksimaalne vääniline neerutoruke + Henle ling + distaalne vääniline neerutoruke, mis suubub kogumistorukesse. I etapp: Varases embrüogeneesis (inimesel 22 päeval ja hiirel E8) moodustuvad vahelmisest mesodermist paarilised pronefrilised juhad (kasvavad
annaabi.ee 
